Aasta parim pakkumine! Hinnavõit
Hinnavõit 51% Hinnavõit

Telli pakett ”Raamatupidamisuudised“ 2018. aastaks ja saad kingituseks jõulunumbri ja videoseminari „Majandusaasta aruanne 2017“

Kingituse väärtus 68 eurot!
TELLIN
Hinnavõit

Töötuskindlustus ja koondamishüvitis

1. Töötuskindlustusmakse

1.1. Töötuskindlustusmakse määrad

1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset?

1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine

2. Töötuskindlustushüvitis

2.1. Õigus hüvitisele

2.2. Hüvitise taotlemine ja määramine

2.3. Hüvitise maksmise periood

2.4. Hüvitise suurus ja arvutamine

2.5. Hüvitise maksmine

2.6. Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega

2.7. Hüvitise korduv taotlemine

3. Koondamishüvitis

3.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?

 
 
 

1. Töötuskindlustusmakse

Tööandja tõend kindlustatule:

1.1. Töötuskindlustusmakse määrad

Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute (töötajate) ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0,5% - 2,8% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25% - 1,4% palgafondilt.

Igal aastal teeb  töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele.

 Töötuskindlustusmakse määrad 2002-2019

 

2002 - 2005

2005 - 2009 31.mai

2009
1. juuni

2009
1. aug

2010
1. jaan

2013
1. jaan

2014
1. jaan

2016-2019

 Tööandja

 0,5%

0,3%

 1%

 1,4%

1,4%

1%

1%

0,8%

 Töötaja

 1%

0,6%

 2%

 2,8%

2,8%

2%

2%

1,6%


1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset?

Töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ning avalikud teenistujad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasasolevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasatasu.

Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.

Töötuskindlustusmakset ei pea maksma:

  • töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka (mehed alates 63. eluaastast ja naised olenevalt sünniaastast (täpsemalt vaata siit);
  • töötajad, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. NB! Töötajad, kes ei ole vanaduspensionieas, kuid saavad mõnda muud liiki pensioni kui ennetähtaegset vanaduspensioni (nt soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension, politseiametniku pension vms) on kindlustatud ja peavad töötuskindlustusmakset maksma;
  • füüsilisest isikust ettevõtjad;
  • notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid või muud avalik-õiguslikku ametit pidavad sõltumatud isikud;
  • vabakutselised loovisikud;
  • juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus (st nad ei saa tasu töölepingu alusel);
  • Vabariigi President, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogude liikmed, kohtunikud, õiguskantsler, riigikontrolör.

Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt, sh ka vanaduspensionieas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.

1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine

Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu).

Töötuskindlustusmakset ei maksta:

  • töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenäh- tud hüvituselt (nt koondamishüvitus, tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu töölepingu lõpetamisel ette- nähtud hüvituselt vms);
  • töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt ja viiviselt (nt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega ettenähtud hüvituselt);
  • tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
  • sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.

Töötuskindlustusmakset peab arvestama, kinni pidama ning Maksu- ja Tolliametile üle kandma tööandja. Kui tööandja peab töötuskindlustusmakset kinni töötaja, kes pole kindlustatu, palgalt, ei anna see isikule kindlustuskaitset ega õigust töötuskindlustushüvitisele.

Samuti ei suurenda töötaja õigusi see, kui tööandja on töötuskindlustusmakse kinni pidanud summalt, millelt tegelikult ei pea töötuskindlustusmakset maksma (nt koondamishüvitiselt). Sellisel juhul võib töötaja taotleda tööandjalt õigusliku aluseta kinni peetud maksete tagastamist ning tööandja saab taotleda Maksu- ja Tolliametilt enammakstud summade tagasimaksmist või tasaarvestamist maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

2. Töötuskindlustushüvitis 

2.1. Õigus hüvitisele

Õigus töötuskindlustushüvitisele on teil, kui:

  • te olete töötukassas töötuna arvele võetud;
  • olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
  • teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peab hüvitise saamiseks olema töötatud ja töötuskindlustusmakset tasutud vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
  • te ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud:

          o enda algatusel (omal soovil), välja arvatud juhul, kui olete töölepingu üles öelnud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) või põhjusel, et tööandja on töötasu vähendanud töö mitteandmise korral (TLS § 37 lg 5) või on tööleping lõpetatud kohtus või töövaidluskomisjonis TLS § 107 lg 2 alusel;
          o kokkuleppel tööandjaga (poolte kokkuleppel);
          o enda süülise käitumise tõttu (töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega).

Teistel töölepingu lõpetamise või teenistustest vabastamise juhtudel (nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel pikaajalise töövõimetuse tõttu) on teil õigus töötuskindlustushüvitisele.

Kui olite töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel ning seetõttu ei ole teil selle 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuu pikkust töötuskindlustusstaaži, liidetakse puhkusel oldud aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile.

Näiteks kui tulite töötuna arvele 2012. aasta jaanuari alguses, peab teil üldjuhul olema ajavahemikus 2009. aasta veebruarist kuni 2012. aasta jaanuarini vähemalt 12 töötuskindlustusstaaži kuud. Kui aga olite näiteks 2010. aasta veebruarist kuni 2011. aasta novembri lõpuni 22 kuud rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel, pikeneb töötuskindlustusstaaži leidmise 36-kuuline periood 22 kuu võrra ehk siis vähemalt 12 töötuskindlustusstaaži kuud peavad jääma ajavahemikku 2007. aasta aprillist kuni 2012. aasta jaanuarini.

2.2. Hüvitise taotlemine ja määramine 

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks pöörduge töötukassa maakondlikku osakonda kus saate täita töötuna arvelevõtmise avalduse ja töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse.

Lisaks avalduste täitmisele peate esitama järgmised dokumendid:

  • isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart);
  • tööandja tõend kindlustatule. Tööandja tõendile märgitakse viimase töö- või teenistussuhte lõppemise alus ja aeg, abikaasatasu maksmise lõppemise aeg, andmed töösuhte alguse kuupäeva või teenistusstaaži pikkuse kohta, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu lõppemise aeg, samuti rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg. Tõendil peavad olema kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Kui teil ei ole võimalik tööandjalt tõendit saada, võite esitada muid dokumente, mis tõendavad eelnimetatud andmeid.

Kindlustatule, kes on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolnud mittetöötav abikaasa või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, annab tasude kohta tõendi välis- või lähetajaministeerium, kes peab tõendile märkima ka andmed abikaasatasu maksmise lõpetamise aja kohta.

Kui olete hüvitise taotlemise avalduse koos nõutavate dokumentidega esitanud, otsustab töötukassa, kas teil on õigus hüvitisele hiljemalt 14. päeval pärast avalduse esitamist.  Viie päeva jooksul otsuse tegemisest arvates saadetakse otsus Teile elektrooniliselt või saate selle kätte töötukassa osakonnast.

Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil teile määratakse töötuskindlustushüvitis. Tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.

2.3. Hüvitise maksmise periood  

  • kui teil on kindlustusstaaži vähem kui 56 kuud, määrab töötukassa teile hüvitise 180 kalendripäevaks;
  • kui teil on kindlustusstaaži 56-110 kuud, määrab töötukassa teile hüvitise 270 kalendripäevaks;
  • kui teil on kindlustusstaaži 111 kuud või enam, määrab töötukassa teile hüvitise 360 kalendripäevaks.

Kui te jõuate hüvitise perioodi jooksul riiklikku vanaduspensioniikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.

2.4. Hüvitise suurus ja arvutamine 

Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa Maksu- ja Tolliametilt.

  • Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
    Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
    Ühe kalendripäeva keskmise töötasu  arvutamisel ei võeta arvesse teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud jne).
    Näide. Kui teie tööleping lõpetati detsembris, siis ei võeta arvesse teile oktoobrist kuni detsembrini makstud tasusid. Sel juhul arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu jaanuarist kuni septembrini makstud tasude alusel. Kui teile jaanuarist kuni septembrini kõigil kuudel tasu ei makstud, võetakse arvesse enne jaanuari makstud tasud.
  • Ühe kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa teie ühe kalendripäeva hüvitise suuruse. Esimesel 100 hüvitise saamise päeval saate iga päeva eest hüvitist 50% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
    Näide. Oletame, et teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu oli 16 eurot. Esimesel 100 päeval saate iga päeva eest 8 eurot hüvitist ning alates 101. päevast 6,40 eurot.

Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui miinimumsuurus. Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 50% ja 40% kindlustatute kolmekordsest keskmisest kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal. See tähendab, et kui teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu on suurem kui kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu, arvutatakse teie hüvitis viimase alusel.

Töötuskindlustushüvitist on 2013. aastal esimesel 100 päeval võimalik saada maksimaalselt 34,02 eurot päevas, alates 101. päevast 27,22 eurot päevas (brutosumma).

Töötuskindlustuse seaduse § 9 lõike 5 alusel on kindlustatule tagatud hüvitis miinimumsuuruses. Kui kindlustatu töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on vähem kui pool ühe kalendripäeva töötasu alammäärast eelmisel kalendriaastal, makstakse  ühe kalendripäeva eest töötuskindlustushüvitist  50 protsenti viimatinimetatust. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.

Näide. 2012. aastal oli kuu töötasu alammäär 290 eurot. Kalendripäeva töötasu alammäär on sellest tulenevalt 9,67 eurot. Juhul, kui Teile arvutatud hüvitise suurus kalendripäevas tuleb väiksem kui 4,83 eurot, tagatakse teile hüvitis 4,83 eurot kalendripäevas.

2.5. Hüvitise maksmine

Töötukassa hakkab teile hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamist, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast teie töötuna arvelevõtmise päevast arvates. Töötuskindlustushüvitist makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest teie pangakontole.

Näide. Oletame, et esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Sel juhul hakkab töötukassa arvestama teile hüvitist alates 8. novembrist ja maksab hüvitise teile esimest korda välja 10. detsembriks. Kuna hüvitist arvestatakse eelmise kuu eest, siis detsembris saate sellisel juhul hüvitist 8.-30. novembri eest (24 päeva eest). Juhul, kui te detsembri kuu jooksul veel tööd ei leia, siis 10. jaanuariks maksab töötukassa teile hüvitist kogu detsembri kuu ehk 31 päeva eest.

Juhul, kui teid koondati (töölepingu seadus § 89) või ütlesite töölepingu üles, kuna tööandja ei saanud temast mittetulenevatest asjaoludest sõltuvalt anda teile kokkulepitud tööd ning vähendas teie töötasu (töölepingu seadus § 37 lg 5 ), rakendub nn ooteaeg.

Töötuskindlustushüvitist hakatakse arvestama ja maksma pärast ooteaja möödumist ja hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.
Sel juhul hakatakse teile hüvitist arvestama:

  1. 30 kalendripäeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist kui teie tööstaaž oli 5-10 aastat
  2. 60 kalendripäeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist kui teie tööstaaž oli üle kümne aasta.

Juhul, kui teie viimane töösuhe öeldi üles koondamise tõttu ning teie töösuhe selle tööandja juures oli 01.juuliks 2009 kestnud vähemalt 20 aastat, on teil õigus töötuskindlustushüvitisele 90 kalendripäeva möödumisel arvates töösuhte lõppemisest.

Näide. Oletame, et teie töösuhe lõppes 15.10.2011 seoses koondamisega ning teie tööstaaži pikkuseks viimase tööandja juures oli 15 aastat ja 2 kuud. Esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Kuna teil on tööstaaži üle kümne aasta, rakendub 60 päevane ooteaeg, mida hakatakse arvestama töösuhte lõppemise päevast. Seega hüvitise maksmise perioodi alguskuupäev on 15.12.2011. Töötukassa arvestab teile hüvitist alates 15. detsembrist ja maksab esimese hüvitise 15.-31. detsembri (17 päeva eest) teile välja 10.jaanuariks.

Kui hüvitise taotleja on töötuskindlustushüvitise taotlemisel soovinud maksuvaba tulu arvessevõtmist, siis peab töötukassa maksuvaba tulu (2012. aastal 144 eurot kuus) ületavalt hüvitise summalt enne hüvitise väljamaksmist kinni tulumaksu.

Näide. Oletame, et teie ühe kalendripäeva brutohüvitis on 8 eurot ja teile makstakse hüvitist terve aprillikuu ehk 30 päeva eest. Sel juhul on teile makstav brutohüvitis 240 eurot. Enne hüvitise ülekandmist teie pangakontole peab töötukassa maksuvaba tulu (144 eurot) ületavalt osalt kinni tulumaksu: (240-144)x0,21=20,16 eurot. 10. maiks saaksite sellisel juhul kätte: 240-20.16=219.84 eurot.

2.6. Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega

Töötuskindlustushüvitise saamise ajal peate aktiivselt uut tööd otsima. Töötukassal on õigus lõpetada teile hüvitise maksmine enne määratud tähtaega:

  • kui töötukassa lõpetab teie töötuna arveloleku tööleasumise, füüsilisest isikust ettevõtjana alustamise, individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest keeldumise, töötu soovi, töötu surma, vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegne vanaduspensioni määramise vms tõttu;
  • kui te ei lähe vähemalt kord 30 päeva jooksul või teile määratud ajal töötukassa maakondlikku osakonda vastuvõtule ja teil puudub minemata jätmiseks mõjuv põhjus;
  • kui te ilma mõjuva põhjuseta keeldute individuaalse tööotsimiskava täitmisest või teile pakutud sobivast tööst;
  • kui te esitate sellekohase kirjaliku avalduse.

2.7. Hüvitise korduv taotlemine

Kui  teile määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne perioodi lõppu (nt lähete tööle) ja te jääte uuesti töötuks 12 kuu jooksul pärast esmast hüvitise määramist, on teil võimalik uuesti töötuskindlustushüvitist taotleda.

Selleks peaksite olema kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses ning teie viimane töö- või teenistussuhe peaks olema lõppenud teist mittesõltuvatel asjaoludel.

Hüvitise korduval taotlemisel ei pea teil olema uuesti kogutud 12-kuulist töötuskindlustusstaaži ning hüvitist makstakse nende päevade eest, mis jäid eelmisel korral kasutamata.
Hüvitise korduval taotlemisel 12 kuu jooksul arvestatakse teile töötuskindlustushüvitist avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui teie töötuna arvelevõtmise päevast arvates.

3. Koondamishüvitis

 

3.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?

Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal või ametnikul, kelle töö- või teenistussuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel või kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.
Õigus kindlustushüvitisele koondamise korral ka vanaduspensionäridel.
Kuni 2018. aasta 1. aprillini on õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral ka töötajal, kellega on sõlmitud avaliku teenistuse seaduse alusel soodustingimustega tööleping ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel. Seejuures peab tööleping lõppema enne 2018. aasta 1. aprilli ning soodustingimustega töölepingute kestus ja teenistusstaaž kokku peab olema vähemalt viis aastat.
Kindlustushüvitisele koondamise korral ei ole õigust, kui soodustingimustel töölepingu sõlmimise ettepaneku saanud ametnik ei anna nõusolekut sõlmida soodustingimustel tööleping ja ta vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 109 lg 3 alusel.
 
3.2. Hüvitise suurus
 
Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
  1. viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
  2. üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
Kui tööandja ütleb enne 2015. aasta 1. jaanuari töölepingu koondamise tõttu üles töötajaga, kelle töösuhe 01.07.2009 seisuga on kestnud vähemalt 20 aastat, maksab töötukassa töötajale kindlustushüvitist koondamise korral töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Hüvitise suurus arvutatakse töötaja või ametniku üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Töötaja või ametniku keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale või ametnikule makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale või avalikule teenistujale välja makstud tasusid.
 
3.3. Koondamishüvitise taotlemine
 
Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates. Avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, mil töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega. Juhul, kui tööandja ei ole tähtaega järginud, on tal õigus taotleda mõjuval põhjusel avalduse esitamise tähtaja ennistamist.
Avaldusele tuleb lisada tööandja esindaja volitus, kui nimetatud isik ei ole kantud äriregistri B-kaardile või ei ole ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juht.
Eesti Töötukassa nõudel esitab tööandja kinnitatud koopiad avaldusel märgitud andmeid tõendavatest dokumentidest.
 
3.4. Koondamishüvitise määramine ja maksmine
 

Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi ja teeb otsuse kindlustushüvitise määramiseks koondamise korral 14 kalendripäeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatame tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale viivitamata.

Töötukassa toimetab otsuse tööandjale ja töötajale või ametnikule kätte vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku pangakontole.

4. Tööandja maksejõuetus ja tööandja maksejõuetuse hüvitis

 

Maksejõuetuse hüvitise eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Tööandja maksejõuetusena on käsitletavad tööandja pankroti väljakuulutamine ja pankrotiavalduse menetlemise lõpetamine raugemise tõttu.

Maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks esitab töötukassale avalduse pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur. Hüvitist saab taotleda pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt. Maksejõuetuse hüvitise saamiseks tuleb töötajal pöörduda pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri poole ning anda ka enda kinnitus nõude suuruse kohta. Samuti tuleb töötajal esitada haldurile kõik tema käsutuses olevad nõuet tõendavad dokumendid.

Maksejõuetuse hüvitise saamine ei sõltu töötuskindlustusstaažist - töötajal on õigus saada hüvitist sõltumata sellest, kas ja kui kaua tema tööandja on tasunud töötuskindlustusmakseid.

Maksejõuetuse hüvitise suurus

Maksejõuetuse hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on alljärgnevad ülempiirid:

  • saamata palk (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
  • saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
  • töölepingu lõpetamise hüvitust (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt 30. päeval avalduse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates. Mõjuval põhjusel võib töötukassa avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, teatades sellest koos põhjendusega viivitamatult avalduse esitajale. Hüvitise määramisel makstakse hüvitise summa hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja pangakontole. Hüvitise summa saab töötukassa kanda üksnes töötaja isiklikule pangakontole.

Juhul, kui töötukassa poolt makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.

 
Allikas: Töötukassa

 

Rubriigi Töösuhted ja tööõigus teised artiklid

Sellest osast leiate artikleid töösuhete kohta ja juhendeid, mille on koostanud juristid, töösuhete asjatundjad ja teised nõustajad.

  • Töötasu arestimise skeem
    Töötasu arestimise skeem on täitemenetluse seadustiku §-i 132 alusel loodud valemite kogum, mille abil saavad erinevad täitemenetlusega seotud isikud lihtsalt välja arvestada arestitava summa suuruse.
  • Tool ja laud ähvardavad kontoritöötaja tervist

    Tool ja laud ähvardavad kontoritöötaja tervist2012 aastal viis Lääne inspektsioon 61 ettevõttes läbi kontoritöötajate füsioloogiliste ohutegurite sihtkontrolli, mille eesmärgiks oli teada saada arvutitöötajate tegelik tervislik seisund.

  • Lapsele suveks töökohta otsides tuleb teada reegleid
    Lapsele suveks töökohta otsides tuleb teada reegleid Lapse suvise töökoha puhul peab arvestama tööseaduses toodud reeglitega alaealise töötamisele ning maksudega, mida ka lapse palgalt tasuda tuleb, kirjutab täna Saare maakonna päevaleht ''Meie Maa'.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes