Aasta parim pakkumine! Hinnavõit
Hinnavõit 51% Hinnavõit

Telli pakett ”Raamatupidamisuudised“ 2018. aastaks ja saad kingituseks jõulunumbri ja videoseminari „Majandusaasta aruanne 2017“

Kingituse väärtus 68 eurot!
TELLIN
Hinnavõit

Eesti maksusüsteem

Maksud ja maksukorraldus

Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti on maksukorralduse seaduses reguleeritud maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid. Riiklike maksude maksuhalduriks on alates 01.01.2004 Maksu- ja Tolliamet.

Maks on maksukorralduse seaduse kohaselt maksuseadusega või seaduse alusel antud linna või valla volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ilma otsese vastutasuta rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele seaduses või määruses ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel .

Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega, kus peavad olema märgitud maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksu tasumise kord, maksuseaduse rakendamise kord, võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Tähtis on teada, et maksukorralduse seaduses sätestatut kohaldatakse vaid juhul, kui maksuseaduses või tolliseaduses ja nende alusel kehtestatud määrustes ei ole sätestatud teisiti.

Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks.

Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.

Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks – näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist.

 

 

Aktsiisid

Alkoholi, tubakatooteid, kütust ja elektrienergiat (aktsiisikaup) maksustatakse aktsiisiga alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse alusel. Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtutud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest.

Aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja  Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol, tubakatooted ja kütus. Samuti maksustatakse aktsiisiga Eestis tarbimiseks kasutusele võetav elektrienergia.

 

 

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Oluline maksuvaba tulu arvestamisel alates 1. jaanuarist 2018
    Oluline maksuvaba tulu arvestamisel alates 1. jaanuarist 2018 2018. aastal sõltub teie sissetulekust maksuvaba tulu summa. Kuna teie sissetuleku suurenedes maksuvaba tulu summa väheneb, siis on oluline teada, kuidas mõjutavad töötasu, pension, toetused ja teised tulud teie maksuvaba tulu suurust. Teades oma 2018. aasta sissetulekuid, on teil juba jooksva aasta sees võimalus maksuvaba tulu arvesse võtta õiges summas ja vältida seeläbi tulumaksu juurdemaksmist 1. juuliks 2019.
  • Salasigarettide tõkestamine on tollivaldkonna EL-i ülene prioriteet
    Eesti juhtimisel leppis Euroopa Liidu Nõukogu kokku järeldused salasigarettide ja illegaalsete tubakatoodete vastases võitluses. Samuti kinnitati Euroopa Liidu tollikoostöö plaan, kus üheks peamiseks prioriteediks on võitlus aktsiisikaupade alaste pettustega, eelkõige salasigarettide tootmise ning mineraalõlide ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegevus.
  • Aktsiisitõusu vähendamise esimene lugemine riigikogus lükkus edasi
    Riigikogu ei jõudnud teisipäevasel istungil alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu esimese lugemiseni, millega plaanitakse vähendada veebruaris jõustuvat aktsiisitõusu poole võrra.
  • Sõiduautode maksustamine 2018. aastal (II osa): käibemaksuseaduse muudatused
    Sõiduautode maksustamine 2018. aastal (II osa): käibemaksuseaduse muudatused 2018. aasta jaanuaris jõustub ka muudetud KMS-i § 30 lg 7, mis näeb ette, et sõiduauto soetamisel tekib 100-protsendiline sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui sõiduautot kasutatakse kahel järjestikusel aastal üksnes töösõitudeks. Kui kasutusotstarve kahe aasta jooksul kas või korra muutub, tuleb 50% maha arvatud sisendkäibemaksust riigile tagasi maksta. Hetkel kehtiv säte näeb ette, et maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeeritakse sellisel juhul proportsionaalselt kahe aasta arvestuses, võttes arvesse erakasutuse osatähtsust.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes