Töötasu alammäärad

Alates 2017. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 2,78 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 470 eurot.

Alates

Töötasu alamäär tunnis

Töötasu alammäär kuus
täistööaja korral

Alus

01.01.2017 2,78 eurot 470 eurot Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139
01.01.2016 2,54 eurot 430 eurot  Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139
01.01.2015 2,34 eurot 390 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166
01.01.2014 2,13 eurot 355 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166
01.01.2013 1,90 eurot 320 eurot Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6
01.01.2012 1,80 eurot 290 eurot Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169
01.01.2011 1,73 eurot 278,02 eurot Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118 § 81

01.01.2008

27 krooni

4350 krooni

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 254

01.01.2007

21 krooni ja 50 senti

3600 krooni

Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a
määrus nr 273

01.01.2006

17 krooni ja 80 senti

3000 krooni

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a
määrus nr 328

01.01.2005

15 krooni 90 senti

2690 krooni

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a
määrus nr 374

01.01.2004

14 krooni ja 60 senti

2480 krooni

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a
määrus nr 323

01.01.2003

12 krooni ja 90 senti

2160 krooni

Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a
määrus nr 366

01.01.2002

10 krooni 95 senti

1850 krooni

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a
määrus nr 396

01.01.2001

9 krooni 40 senti

1600 krooni

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a
määrus nr 428

01.01.2000

8 krooni 25 senti

1400 krooni

Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a
määrus nr 360

01.01.1999

7 krooni 35 senti

1250 krooni

Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a
määrus nr 270

01.01.1998

6 krooni 50 senti

1100 krooni

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a
määrus nr 245

01.02.1997

5 krooni

845 krooni

Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a
määrus nr 52

01.01.1996

4 krooni

680 krooni

Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a
määrus nr 14

Rubriigi Töösuhted ja tööõigus teised artiklid

Sellest osast leiate artikleid töösuhete kohta ja juhendeid, mille on koostanud juristid, töösuhete asjatundjad ja teised nõustajad.

  • Välismaal töötuks jäämine
    Vaba tööjõu liikumise tingimustes on oluline teada ka, kuidas toimub töötuskindlustushüvitise maksmine, kui olete töötuks jäänud välismaal. Töötuskindlustusalaste menetlustega, mis on seotud Euroopa Liidu (EL) riikides töötamisega, tegeleb Eestis töötukassa.
  • Kuidas korrektselt töösuhet lõpetada?
       Töölepingu lõppemise alused võib jagada kaheks:      alused, mis toovad automaatselt kaasa töölepingu lõppemise ning     alused, mille puhul on töölepingu lõppemiseks vajalik lepingupoole aktiivne tegevus.  Automaatse töölepingu lõppemise toob kaasa tähtaja möödumine, töötaja surm ning tööandja surm, kui selline leping sõlmiti tööandja isikust lähtuvalt. Aktiivset tegevust eeldab töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel ja töölepingu ülesütlemine.   Poolte kokkuleppel võib töösuhte lõpetada igal aja. Oluline on, et pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Uus seadus ei anna juhiseid, kas poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine kirjalikult vormistada või mitte. Hoidmaks ära hilisemaid vaidlusi ja et ikka poolte tahe saaks kinnituse, on soovitav kokkulepe vormistada kirjalikult. Näiteks tööandja A.Sja töötaja X.Y leppisid kokku töölepingu nr 18 sõlmitud 10.03.2007 lõpetamises kokkuleppel TLS § 79 alusel 25.märtsil 2011. Kokkuleppele kirjutavad mõlemad pooled alla ja kummalegi saab üks eksemplar.   Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping lõpetada ülesütlemisega. See tähendab, et lepingupool avaldab teisele poolele oma tahet leping üles öelda ja seda tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis näiteks saadetakse ülesütlemise teade faksiga, e-kirjaga või tähitud kirjaga. Kui vorminõue on täidetud ja teine lepingupool on tahteavalduse kätte saanud on ülesütlemine kehtiv. Leping lõpeb sellel kuupäeval, mis on avalduses kirja pandud.   Ülesütlemine jaguneb korraliseks ja erakorraliseks. Korraliselt võib lepingu üles öelda vaid töötaja. See tähendab, et tal tuleb tööandjale sellest ette teatada 30 kalendripäeva. Kasutades uut sõnavara võiks avalduse sõnastada järgnevalt: „ Käesolevaga teatan, et ütlen korraliselt üles oma töölepingu nr 18 sõlmitud 10.03.2007. a TLS § 85 lg 1 alusel, viimane tööloleku päev on 25.märts 2011. a.“   Erakorraliselt saab lepingu üles öelda nii töötaja kui tööandja ja seda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgida tuleb ka seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Nii saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel näiteks töötaja töökohustuste rikkumise tõttu. Tööandja mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võib olla seotud tööandja majanduslike põhjustega ehk koondamisega.   Ka töötajal võib olla mõjuvaid põhjusi töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Need võivad tuleneda tema enda isikust mis on seotud terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmisega või tööandjapoolsetest kohustuste olulisest rikkumisest. Erakorralist ülesütlemist tuleb alati avalduses põhjendada ja välja tuua need asjaolud, mille põhjal töötaja leiab, et on õigustatud töölepingut erakorraliselt üles ütlema etteteatamistähtaega järgimata   Kui töölepingu lõpetamine ei suju ja omavaheline selgitamine jääb tulemusteta, on võimalus erimeelsuste lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse pöörduda. Ülesütlemist saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.  Ei ole ka uue töölepingu seadusega kadunud probleemid ja vaidlused, mis tekivad töösuhte lõpetamisel või lõppemisel, kirjutab Marika Liiv, Lõuna inspektsiooni jurist Võru Linnalehes. Tuleb tunnistada, et probleeme on juurde tekkinud ja seda just seaduse uue sõnastuse tõttu. Sisse juurdunud vana tööseaduse kasutamine  ei taha ununeda ja uue kasutamisega pole veel harjutud. Töölepingu seadusest leiab töölepingu lõppemise alused ja ülesütlemise viisid.
  • Riik suurendab uuest aastast teise samba pensionimakseid

    Vabatahtlikult lisamakseid teinud inimeste jaoks suureneb riigi panus II pensionisambasse Järgmisest aastast maksab riik vastavalt 2009. aastal vastu võetud seadusemuudatustele senisest enam II pensionisambasse kõigi nende eest, kes majanduslanguse ajal otsustasid vabatahtlikult omapoolsete sissemaksete tegemist jätkata.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes