Töötasu alammäärad

Alates 2017. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 2,78 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 470 eurot.

Alates

Töötasu alamäär tunnis

Töötasu alammäär kuus
täistööaja korral

Alus

01.01.2017 2,78 eurot 470 eurot Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139
01.01.2016 2,54 eurot 430 eurot  Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139
01.01.2015 2,34 eurot 390 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166
01.01.2014 2,13 eurot 355 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166
01.01.2013 1,90 eurot 320 eurot Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6
01.01.2012 1,80 eurot 290 eurot Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169
01.01.2011 1,73 eurot 278,02 eurot Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118 § 81

01.01.2008

27 krooni

4350 krooni

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 254

01.01.2007

21 krooni ja 50 senti

3600 krooni

Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a
määrus nr 273

01.01.2006

17 krooni ja 80 senti

3000 krooni

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a
määrus nr 328

01.01.2005

15 krooni 90 senti

2690 krooni

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a
määrus nr 374

01.01.2004

14 krooni ja 60 senti

2480 krooni

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a
määrus nr 323

01.01.2003

12 krooni ja 90 senti

2160 krooni

Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a
määrus nr 366

01.01.2002

10 krooni 95 senti

1850 krooni

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a
määrus nr 396

01.01.2001

9 krooni 40 senti

1600 krooni

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a
määrus nr 428

01.01.2000

8 krooni 25 senti

1400 krooni

Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a
määrus nr 360

01.01.1999

7 krooni 35 senti

1250 krooni

Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a
määrus nr 270

01.01.1998

6 krooni 50 senti

1100 krooni

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a
määrus nr 245

01.02.1997

5 krooni

845 krooni

Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a
määrus nr 52

01.01.1996

4 krooni

680 krooni

Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a
määrus nr 14

Rubriigi Töösuhted ja tööõigus teised artiklid

Sellest osast leiate artikleid töösuhete kohta ja juhendeid, mille on koostanud juristid, töösuhete asjatundjad ja teised nõustajad.

  • Töötaja vastutus konkurentsikeelu rikkumise eest Riigikohtu praktikas
    Tambet Laasik, advokaat, Advokaadibüroo Aivar Pilv Tambet Laasik, advokaat,
    Advokaadibüroo Aivar Pilv


    Kõige üldisemalt on töötaja konkurentsikeeld seadusest või lepingust tulenev isiku eneseteostusvabaduse piirang. Töölepingu seadus sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise korral ei tohi töötaja töötada tööandjaga samal tegevusalal ega isiku juures, kes on tööandja konkurendiks. Kuna konkurentsikeeld on olemuslikult töötaja tegevusala või töökoha vaba valiku piiramine, peab selle eest maksma tasu, mille suurus peab olema õiglane ja kompenseerima töökohavaliku piirangut (vt nt Riigikohtu 14. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-05, p 13; Riigikohtu 16. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-05, p 23). Ühtlasi on tasu maksmine ka töötaja konkurentsikeelu kehtivuse eelduseks.
  • Kas naisjuhid on paremad kui meesjuhid?

    ylo suvinejÜlo Vihma,
    koolitaja,
    Meeskonnakoolitus & Arendus

    Kes on parem – see on põhiküsimus nii spordis kui äris. Ainult et kui spordis on hindajaks enamasti neutraalne mõõtühik (oma väikeste eranditega aladel, kus antakse ka stiilipunkte), siis äris on hindajaks inimene. Seega tuleks pealkirjaküsimus esitada kas ettevõtte töötajatele, omanikele, koostööpartneritele või klientidele. Vahetult hindavad juhti eelkõige organisatsiooni töötajad.

  • 2012.aasta tööajafond Eestis

    2012.aasta tööajafond EestisÜlevaatlikus tabelis on toodud Eesti 2012. aasta riigipühad ja tööpäevade ning töötundide arvud kuus.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes