Kolmapäev, 23 Aprill 2014 10:15

Avalik esinemine − kas ma olen hea esineja?

Hinda seda artiklit
(1 hinnang)
Katrin Aedma, esinemiskoolitaja/konsultant
Katrin Aedma, esinemiskoolitaja/konsultant KaKonsultatsioonid

Esineme, aplaus, istume. Esineme koosolekul, kõik, läbi, inimesed lähevad laiali, möödas, tehtud. Kas ma oskan hästi esineda? Kui hästi? Kas ma olen keskpärane või suurepärane esineja?

Hinda ennast 5 palli süsteemis, kus 1 on väga nigel, 2 üsna nigel, 3 rahuldav, 4 hea ja 5 suurepärane. Mis hinde enesele panid? Miks? Nüüd mine mõne kolleegi juurde, kelle tagasisidet sa võid tõesti usaldada ja küsi temalt, mis hindega tema sind hindab ja miks. Kas need kaks tulemust lähevad kokku?

Ennast hinnata on suhteliselt keeruline ja tulemus subjektiivne. Ega ka see, mida kolleeg täna ütleb, ei ole veel ülim tõde, sest kas ta on olnud sinu kõigil esinemistel ja kas olete kokku leppinud, mis on need mõõdikud, mille järgi hinnata? Vahest mitte.

Klassikaliselt saame parendusi sisse viia järgmise juhtimisskeemi järgi, mis põhineb Demingi ringil: eesmärk => tegevus => tulemus => tagasiside (st tulemuse võrdlus eesmärgiga) => tegevuse korrigeerimine => uus tulemus, uus tagasiside jne.

Selleks et saada tagasisidet, on vaja mõõdikuid. Mõõdikud aitavad meil mõista, kuivõrd meie tulemused kattuvad püstitatud eesmärkidega. Mõõdikuid valides arvestame eesmärkide ja eesmärkide saavutamiseks oluliste tegevustega. Lisaks saame võrrelda mõõdikuid eelmise perioodi tulemuste ja teiste esinejatega/ kolleegidega või konkurentidega, kuidas soovite.

Mis võiks olla peamised mõõdikud, mille järgi hinnata, kas me oleme nigelad, keskpärased või suurepärased esinejad? Kõik oleneb esinemise sisust. Teeninduses on üks universaalne hindamisküsimus: kas soovitaksid teistele? Esinemisel tasuks siiski alustada esinemise eesmärgi täitmise hindamisest.

Jah, esmaseks hinnanguks võiks olla see, mida sa näed esinemise ajal – kui inimesed nõjatuvad tooli seljatoele, hakkavad omavahel rääkima, hakkavad sinu jutule vahele segama või on kahtlaselt vaikselt süvenenud oma telefonisse, arvutisse, veel hullem, loevad lehte või magavad, siis oled ilmselgelt kuskil mööda pannud ja pead kiiresti midagi muutma. Siiski … eesmärgi saavutamine on kõige olulisem esinemise mõõdik.

Esinemiskõned liigituvad klassikaliselt olme- ehk pidulikud, veenmis- ja informeerivad kõned. Esimese eesmärk on panna kuulajad mõtlema, naerma või nutma. Veenmiskõnede eesmärgiks on vajaduse tekitamine, motiveerimine, innustamine ja huvi äratamine. Informeeriva kõne eesmärgiks on info edastamine. Kui me näiteks koolitame, siis oleme huvitatud, et inimesed oskaksid teha midagi parimal moel, hakkaks mingile teemale mõtlema, muudaks hoiakuid vms. Eesmärgi täitmine on esinemisel kõige olulisem mõõdik.

  1. Esinemise eesmärgipärasus – esinemise eesmärk ja selle täitmise protsent (%). Kuivõrd sinu esinemine saavutas eesmärgi? Kuidas seda mõõta, sellele pead mõtlema juba siis, kui esinemist ette valmistad. Lihtne on mõõta esinemise tulemust, kui sinu eesmärk on midagi müüa – mõõdikuks on, mitu protsenti inimestest, kes sind kuulas, sinu toote ostis. Kui sinu eesmärgiks oli inimene nutma või naerma panna, siis on seda lihtne hinnata. Kui sinu eesmärgiks oli mõne sõnumi edastamine, ka siis saab hinnata, kas ja kuivõrd sõnum inimesteni jõudis, olenevalt sõnumist on seda kas lihtsam või keerulisem hinnata.
  2. Esinemise mõjukus – tulemuse ulatus ehk mõju. Kui palju inimesed ostsid?  Kui palju nad ostsid võrreldes eelmise korra müügiesitlusega? Saad mõõta, kui paljud neist inimestest, kes sind kuulasid, soovitasid sinu tooteid ja tulid järgmisele müügiesitlusele. Siinkohal on abiks mõõtmisel võte, kus igale osalejale antakse parool või talong, mille kasutamisel saab tema soovitatud isik soodustust, st sina saad teada, kes kui palju inimesi sinu tooteid ostma soovitas – sul on taas olemas üks mõõdik. Kui paljud said ja jäid püsikliendiks? Kui pikalt?
  3. Esinemise mõju kestvus − tulemuse kestvus. Ka see on tegelikult esinemise mõjukuse hindamine. Nt kui sinu esinemise eesmärk on pöörata kolleegide tähelepanu valuprobleemile ettevõttes, nt sellele, et WC tuleb enese järel koristada või siis kõik peavad hiljemalt kell 8.00 tööl olema, saad kõne edukust hinnata WC puhtuse või tööle saabumise aja järgi. Kusjuures siinkohal saad hinnata ka esinemise mõjukust, st muutuse kestvust … kui pika aja jooksul pärast sinu esinemist on WC puhas ja tööle jõutakse õigel ajal?

Lisaks sellele on võimalik oma eriala, esinemiste iseloomu ja sisu põhjal kirjeldada suurepärase esineja profiili ja võrrelda, kas sina vastad sellele. Tee lihtne tabel, kus on hindamiskriteeriumid: ajast kinnipidamine, kehakeel, silmside, sõnumi selgus, hääle kasutus, sõnavalik, parasiitsõnad, abimaterjalide kasutamine, küsimustele vastamine jms. Et asi oleks kõigile hindajatele selge, mida siis täpselt hinnatakse, tuleks iga kriteeriumi taha sulgudes kirjutada selgitus. Näiteks: hääle kasutus (sobiv kõrgus ja tugevus, kõla, vahelduv tempo, rütm, ilmekus, selge diktsioon jm).

Sellise hindamisankeediga on lihtne enese esinemist hinnata nii enda kui ka teiste tagasiside abil. Hindamine peaks toimuma sarnastel alustel, mis vähendab selle subjektiivsust. Ennast saab kõige paremini hinnata videolindistuse abil. Selleks ei ole vaja teha suuri trikke või pingutusi – piisab väikeses ruumis kaamerast nurgas või suuremas ruumis tuttavast esireas, kes sinu esinemist filmib. Videot soovitan vaadata üksinda või siis esinemiskoolitajaga. Mõnes ettevõttes on sisse viidud tööesinemiste ja -kõnede lindistamine ja analüüs juhtide ja/või kolleegidega. Enesearenduse ja tulemuslikkuse seisukohalt väga arukas tegevus, mis eeldab siiski head eeltööd esinemiskoolitaja, -konsultandiga, sest tegemist on delikaatse isikliku teemaga.

Me kõik soovime olla head esinejad. Tuleb vaid teadvustada, kuidas selleks saada ja olla valmis tegema tööd parima tulemuse nimel.

Katrin Aedma,
esinemiskoolitaja/konsultant,
Katrin Aedma profiblogi

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes