Audit

Ajakirja tellijate audiiti teemal küsimustele vastavad: Maire Otsus-Carpenter, Villems Donoway, Crowe Horwath

Rubriigis ''Vis-a-Vis: Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

 

Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi kohustuslikke andmeid:

toimumisaeg;
majandusliku sisu kirjeldus;
arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on teine raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

Käibemaksuseaduses on toodud arve kohustuslikud rekvisiidid.

Raamatupidamise seaduse järgi on algdokumendis kohustuslikke elemente vähem. Kummast seadusest siis lähtuda? Kui müüja jätab arvele kirjutamata nt ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi, kas siis algdokument ei vasta nõuetele?

Haigushüvitise arvutamisel võib tööandja lähtuda ühe tööpäeva või ühe kalendripäeva tasust. Millises õigusaktis on see sätestatud? Kus peab olema fikseeritud haigushüvitise arvutamise kord?

2015. aastal olid ettevõtte põhitegevusteks ehitustööd. 2016. aastal ehitustöödega enam ei tegelda, vaid antakse laenu eraisikutele. Kas sellisel juhul on ettevõtte põhitegevuseks automaatselt laenude andmine ning ettevõte tuleb registreerida krediidiasutuseks? Muidugi ei soovi ettevõte ennast registreerida, sest seda tegevust pole kaugemas perspektiivis kavas jätkata. Pealegi, kas niisuguses olukorras tuleb laenuintressid kajastada müügituluna, mitte finantstuluna?

Mida toob kaasa negatiivne omakapital?

Firma esitab kauba eest arve ja tingimus on, et tasutakse virtuaalrahas (Onecoin). Kas selline maksetingimus on lubatud, kuigi see raha ei ole avalikult konverteeritav?

Raamatupidaja saadetakse ühepäevale koolitusele, mis toimub väljaspool töökohta teises linnas. Kas selle ühe päeva eest tuleb arvestada töötajale keskmist töötasu?

Klient tasus detsembris ettemaksu kauba eest 60 000 eurot. Kuidas seda bilansipäeval raamatupidamises kajastada? Kas deebetis ostjate ettemaksu kontol terves summas, või summas 50 000 eurot kui kauba eest tehtud ettemaks ja 10 000 eurot (kui käibemaks) aktivas kui maksude ettemaks (muud nõuded)? Kauba/toodangu lähetus toimub detsembris võib-olla ainult osaliselt. Kui müük oleks terves summas, siis ma kajastaksin seda jooksvalt aktiva kontol „Nõuded ostjate vastu“.

Ettevõtte J tegevus on peatatud, inimesed koondatud ja omanikud soovivad seda müüa. Kui ettevõtte J emaettevõte K võtab tütre kohustused (laenud, intressivõlad jne) enda kanda, siis kuidas seda ettevõtte J bilansis kajastada?

Käibemaksuseaduse § 16 lg 21 p 2 kohaselt laenutehingute käivet käibemaksuga ei maksustata. See tähendab, et laenudelt saadud intressid on maksuvaba käive. Millal tekib intresside deklareerimiskohustus, kui intressid on saadud või kui intressid peavad olema välja makstud maksegraafiku järgi või lepingu alusel? Kui laenu väljastamine oli ühekordne, kas siis ettevõte peab saadud intressid deklareerima kui maksuvaba käibe?

Tegelen raamatupidamisega osaühingus, mis moodustati aktsiaseltsi jagunemise tulemusena. Jagunemiskava kohaselt anti osaühingule üle mitmed põhi- ja kinnisvaraobjektid, mida kajastan bilansis soetusmaksumuses. Kuidas need objektid arvele võtta? Kas pean osaühingu bilansis kajastama nende objektide soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi (andmed võtan aktsiaseltsi bilansist) või võtan need arvele lihtsalt jääkmaksumuses?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes