Kolmapäev, 29 Märts 2017 17:01

Kas igasuguse laenu andva ettevõtte peab registreerima krediidiasutuseks? Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(2 hinnangut)
Olesja Timofejeva, auditijuht
Olesja Timofejeva, auditijuht Donoway Eesti

2015. aastal olid ettevõtte põhitegevusteks ehitustööd. 2016. aastal ehitustöödega enam ei tegelda, vaid antakse laenu eraisikutele. Kas sellisel juhul on ettevõtte põhitegevuseks automaatselt laenude andmine ning ettevõte tuleb registreerida krediidiasutuseks? Muidugi ei soovi ettevõte ennast registreerida, sest seda tegevust pole kaugemas perspektiivis kavas jätkata. Pealegi, kas niisuguses olukorras tuleb laenuintressid kajastada müügituluna, mitte finantstuluna?

Vastab Olesja Timofejeva, auditijuht, Donoway Eesti:

Krediidilepingu mõiste tuleneb võlaõigusseaduse (edaspidi – VÕS) §-st 401: krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidiandmist reguleerib Eestis krediidiandjate ja -vahendajate seadus. Seda seadust kohaldatakse muu hulgas Eestis asutatud ja tegutsevale krediidiandjale, kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus annab Eestis tarbijale krediiti.

Tarbija on VÕS-i § 1 lg 5 kohaselt defineeritud kui füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega.

Kuna teie ettevõte annab laenu eraisikutele, kes ei tegele iseseisva majandus- või kutsetegevusega, siis eespool kirjutatust lähtudes vastab teie ettevõte mõistele “krediidiandja” ning peab oma tegevuses lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduses sätestatust.

Selle seaduse § 10 järgi peab krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba, mis tuleb taotleda finantsinspektsioonist.

Oluline on teada, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduses sätestatut ei kohaldata krediidilepingutele:

  • mille tööandja sõlmib kõrvaltegevusena töötajaga, intressivabalt või turu keskmisest madalama krediidi kulukuse määraga ja kui sellise lepingu sõlmimist ei pakuta kolmandatele isikutele;
  • mille puhul tarbija vastutus tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse eest piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega;
  • mille tarbija sõlmib investeerimisühingu või krediidiasutusega väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 2 nimetatud investeerimiskõrvalteenuse osutamise käigus;
  • mis on tähtajatu või mille alusel saadud krediit tuleb tagastada 12 kuu jooksul ja mida tarbija kasutab ajutise rahastamisvahendina kinnisasja muul viisil rahastamisele eelneval üleminekuajal.

Laenuintressid kajastatakse finantstuludes, sõltumata põhitegevusest.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele audiiti teemal

Audiitor vastab lugejate küsimustele

  • Algdokumendi andmed
    Algdokumendi andmed

    Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi kohustuslikke andmeid:

    toimumisaeg;
    majandusliku sisu kirjeldus;
    arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

    Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on teine raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

    Käibemaksuseaduses on toodud arve kohustuslikud rekvisiidid.

    Raamatupidamise seaduse järgi on algdokumendis kohustuslikke elemente vähem. Kummast seadusest siis lähtuda? Kui müüja jätab arvele kirjutamata nt ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi, kas siis algdokument ei vasta nõuetele?

  • Haigushüvitise arvutamise kord
    Haigushüvitise arvutamise kord

    Haigushüvitise arvutamisel võib tööandja lähtuda ühe tööpäeva või ühe kalendripäeva tasust. Millises õigusaktis on see sätestatud? Kus peab olema fikseeritud haigushüvitise arvutamise kord?

  • Kas igasuguse laenu andva ettevõtte peab registreerima krediidiasutuseks?
    Kas igasuguse laenu andva ettevõtte peab registreerima krediidiasutuseks?

    2015. aastal olid ettevõtte põhitegevusteks ehitustööd. 2016. aastal ehitustöödega enam ei tegelda, vaid antakse laenu eraisikutele. Kas sellisel juhul on ettevõtte põhitegevuseks automaatselt laenude andmine ning ettevõte tuleb registreerida krediidiasutuseks? Muidugi ei soovi ettevõte ennast registreerida, sest seda tegevust pole kaugemas perspektiivis kavas jätkata. Pealegi, kas niisuguses olukorras tuleb laenuintressid kajastada müügituluna, mitte finantstuluna?

  • Negatiivne omakapital võib kaasa tuua vangistuse
    Negatiivne omakapital võib kaasa tuua vangistuse

    Mida toob kaasa negatiivne omakapital?

  • Arve tasumisest virtuaalrahas
    Arve tasumisest virtuaalrahas Firma esitab kauba eest arve ja tingimus on, et tasutakse virtuaalrahas (Onecoin). Kas selline maksetingimus on lubatud, kuigi see raha ei ole avalikult konverteeritav?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes