Kolmapäev, 29 Märts 2017 17:01

Kas igasuguse laenu andva ettevõtte peab registreerima krediidiasutuseks? Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(2 hinnangut)
Olesja Timofejeva, auditijuht
Olesja Timofejeva, auditijuht Donoway Eesti

2015. aastal olid ettevõtte põhitegevusteks ehitustööd. 2016. aastal ehitustöödega enam ei tegelda, vaid antakse laenu eraisikutele. Kas sellisel juhul on ettevõtte põhitegevuseks automaatselt laenude andmine ning ettevõte tuleb registreerida krediidiasutuseks? Muidugi ei soovi ettevõte ennast registreerida, sest seda tegevust pole kaugemas perspektiivis kavas jätkata. Pealegi, kas niisuguses olukorras tuleb laenuintressid kajastada müügituluna, mitte finantstuluna?

Vastab Olesja Timofejeva, auditijuht, Donoway Eesti:

Krediidilepingu mõiste tuleneb võlaõigusseaduse (edaspidi – VÕS) §-st 401: krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidiandmist reguleerib Eestis krediidiandjate ja -vahendajate seadus. Seda seadust kohaldatakse muu hulgas Eestis asutatud ja tegutsevale krediidiandjale, kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus annab Eestis tarbijale krediiti.

Tarbija on VÕS-i § 1 lg 5 kohaselt defineeritud kui füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega.

Kuna teie ettevõte annab laenu eraisikutele, kes ei tegele iseseisva majandus- või kutsetegevusega, siis eespool kirjutatust lähtudes vastab teie ettevõte mõistele “krediidiandja” ning peab oma tegevuses lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduses sätestatust.

Selle seaduse § 10 järgi peab krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba, mis tuleb taotleda finantsinspektsioonist.

Oluline on teada, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduses sätestatut ei kohaldata krediidilepingutele:

  • mille tööandja sõlmib kõrvaltegevusena töötajaga, intressivabalt või turu keskmisest madalama krediidi kulukuse määraga ja kui sellise lepingu sõlmimist ei pakuta kolmandatele isikutele;
  • mille puhul tarbija vastutus tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse eest piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega;
  • mille tarbija sõlmib investeerimisühingu või krediidiasutusega väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 2 nimetatud investeerimiskõrvalteenuse osutamise käigus;
  • mis on tähtajatu või mille alusel saadud krediit tuleb tagastada 12 kuu jooksul ja mida tarbija kasutab ajutise rahastamisvahendina kinnisasja muul viisil rahastamisele eelneval üleminekuajal.

Laenuintressid kajastatakse finantstuludes, sõltumata põhitegevusest.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele audiiti teemal

Audiitor vastab lugejate küsimustele

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?
    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

  • Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?
    Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?

    Ettevõttel on soetatud aktsiad, mis on kajastatud bilansis pikaajalise finantsinvesteeringuna. Aktsiate soetusmaksumus bilansis on 2 eurot. Tänaseks on Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ühe aktsia hind 12 eurot. Need aktsiad ei ole börsil noteeritud ja reaalselt neid sellise raha eest tõenäoliselt müüa ei saa või on see väga keeruline. Kuidas peaksin tegema seisuga 31.12.2016 aktsiate ümberhindamise? Kas see on üldse vajalik?

  • Algdokumendi andmed
    Algdokumendi andmed

    Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi kohustuslikke andmeid:

    toimumisaeg;
    majandusliku sisu kirjeldus;
    arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

    Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on teine raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

    Käibemaksuseaduses on toodud arve kohustuslikud rekvisiidid.

    Raamatupidamise seaduse järgi on algdokumendis kohustuslikke elemente vähem. Kummast seadusest siis lähtuda? Kui müüja jätab arvele kirjutamata nt ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi, kas siis algdokument ei vasta nõuetele?

  • Haigushüvitise arvutamise kord
    Haigushüvitise arvutamise kord

    Haigushüvitise arvutamisel võib tööandja lähtuda ühe tööpäeva või ühe kalendripäeva tasust. Millises õigusaktis on see sätestatud? Kus peab olema fikseeritud haigushüvitise arvutamise kord?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes