Teisipäev, 28 Veebruar 2017 14:47

Negatiivne omakapital võib kaasa tuua vangistuse Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Donoway Eesti vandeaudiitor Vadim Donchevski soovitab negatiivsesse osakapitali tekkesse suhtuda täie tõsidusega.
Donoway Eesti vandeaudiitor Vadim Donchevski soovitab negatiivsesse osakapitali tekkesse suhtuda täie tõsidusega. Postimees

Mida toob kaasa negatiivne omakapital?

Vastab Donoway Eesti vandeaudiitor Vadim Donchevski:

Kui selline olukord on tekkinud ning ettevõte ei ole omakapitali viinud seadusega kooskõlla ning esitanud äriregistrile majandusaasta aruannet, võib ettevõte peagi saada registrilt hoiatuskirja, et ühingu netovara on väiksem kui seaduses nõutud. Sel juhul tuleks kindlasti hoiatusele reageerida, teavitada registrit oma edasistest plaanidest ning viia netovara seadusega kooskõlla.

Hoiatuse ignoreerimisel võib äriregister äriühingu sundlõpetada ning registrist kustutada. Seejuures ei ole tähtis, kas tegemist on tegutseva äriühingu või riiulifirmaga. Peale selle kehtib ÄS-i 10. peatüki § 71 kohaselt ettevõtja vastutus. See paragrahv sätestab, et seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte.

Samas paragrahvis on välja toodud, et kui seaduses ette nähtud andmeid ei esitata registripidajale tähtajaks, võib registripidaja trahvida ettevõtet ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Trahv määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 200 eurot.

Äriseadustiku järgi peavad juhatus, osanikud, aktsionärid ja nõukogu tegutsema hea ettevõtja hoolsusega ning kõigile on ettenähtud vastutus. Osaühingu juhatuse liikme vastutust reguleerib ÄS-i § 187, aktsiaseltsi juhatuse vastutus on ära toodud §-s 315.

Teatud info õigeaegne esitamata jätmine võib kujuneda lausa äriühinguga seotud süüteoks, mille eest võib karistada karistusseadustiku (edaspidi – KarS) alusel. Selle seaduse § 381 kohaselt võib määrata rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse selle eest, kui äriühingu asutaja, juhatuse või seda asendava organi või nõukogu liikme või likvideerija ei esita õigeaegselt äriühingu asutajatele, osanikele, aktsionäridele, liikmetele, audiitorile või erikontrolli läbiviijale äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate asjaolude kohta olulisi andmeid.

KarS-i § 3811 lg 1 järgi toob rahalise karistuse või isegi kuni üheaastase vangistuse raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist.

Seega ei vasta tõele levinud arusaam, et negatiivse omakapitali puhul midagi tegema ei pea – see võib tuua isegi vanglakaristuse.

Mida teha, kui ettevõtte omakapital on negatiivne, loe veebiajakirjast Pluss.

Lisainfo

1 kommentaar

  • Kommentaari link Pühapäev, 11 Juuni 2017 01:15 lisas Eestimaa viimane ettevõtja

    Kas selle jutu kinnituseks oleks tuua ÜKS pretsedent või näide ?

    Või lihtsalt istume ja kirjutame artikleid kokku ?

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele audiiti teemal

Audiitor vastab lugejate küsimustele

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?
    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

  • Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?
    Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?

    Ettevõttel on soetatud aktsiad, mis on kajastatud bilansis pikaajalise finantsinvesteeringuna. Aktsiate soetusmaksumus bilansis on 2 eurot. Tänaseks on Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ühe aktsia hind 12 eurot. Need aktsiad ei ole börsil noteeritud ja reaalselt neid sellise raha eest tõenäoliselt müüa ei saa või on see väga keeruline. Kuidas peaksin tegema seisuga 31.12.2016 aktsiate ümberhindamise? Kas see on üldse vajalik?

  • Algdokumendi andmed
    Algdokumendi andmed

    Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi kohustuslikke andmeid:

    toimumisaeg;
    majandusliku sisu kirjeldus;
    arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

    Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on teine raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

    Käibemaksuseaduses on toodud arve kohustuslikud rekvisiidid.

    Raamatupidamise seaduse järgi on algdokumendis kohustuslikke elemente vähem. Kummast seadusest siis lähtuda? Kui müüja jätab arvele kirjutamata nt ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi, kas siis algdokument ei vasta nõuetele?

  • Haigushüvitise arvutamise kord
    Haigushüvitise arvutamise kord

    Haigushüvitise arvutamisel võib tööandja lähtuda ühe tööpäeva või ühe kalendripäeva tasust. Millises õigusaktis on see sätestatud? Kus peab olema fikseeritud haigushüvitise arvutamise kord?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes