Vastab Tõnis Jakob, juhtiv maksukonsultant, Marisett:

Maksustamine sõltub asjaoludest. 

Näiteks märkis Riigikohus lahendis 3-3-1-43-09 järgmist:

„14. Ettevõtlusega seotuse kontrollimiseks tuleb esmalt tuvastada kauba või teenuse soetamise otstarve. Kauba või teenuse soetamise otstarve peab olema kas ilmselge või peab otstarve või kasutamine olema kontrollitav.

Ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta tõendite kogumine ja säilitamine on aga kontrollitavuse tagamiseks maksukohustuslase kohustus.“

Kui tööandja hüvitab töötajale sellised kulud, mis olid vajalikud tööandja ettevõtluseks, siis üldjuhul maksukohustust ei teki.

Sõltumata sellest, et kulu tegemine  oli tööandja jaoks kohustuslik (nt töötasu maksmine), sõltub maksustamine ikkagi asjaoludest ja see asjaolu ei vabasta veel maksustamisest. 

Kui tööandja teeb töötaja isiklikes huvides mitterahalises vormis kulusid, siis on üldjuhul tegemist erisoodustusega, mis maksustatakse tulumaksuga ja sotsiaalmaksuga. 

Erisoodustuse kohta märkis Riigikohus lahendis 3-3-1-73-09 järgmist:

„9. Riigikohtu halduskolleegium on oma 19. juuni 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-26-02 selgitanud, et erisoodustus on tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära.“

Tallinna Ringkonnakohus märkis haldusasjas 3-08-1465 järgmist:

„ 14. Erisoodustuseks on sellised töötaja huvides tehtud kulud, mis ei ole otseselt vajalikud tööandja jaoks või mille vajalikkus või kasulikkus tööandja jaoks on teisejärguline, võrreldes töötaja kasuga.”

Taustainfos on toodud liiga vähe informatsiooni, hindamaks tehtud kulude maksukäsitlust.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13  lõikes 3 on märgitud, et füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumendiga tõendatud kulu hüvitis, kusjuures seda lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksustamisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.

Telefonikõnede  hüvitamisele erikorda ei ole kehtestatud ja seega saaks kasutada TuMS § 13 lg 3 toodud põhimõtet.

Taustainfos on märgitud: „5.4 Tööandja kohustub Töötajale kompenseerima … isikliku telefoni kasutamise kompensatsiooni 20 eurot kuus.“

Lähtudes TuMS § 13 lg 3 toodud käsitlusest võiks töötaja isikliku telefoni kulude hüvitamine 20 eurot kuus olla tulumaksuvaba, kui töötaja kasutas selle summa piires isiklikku telefoni töökõnede tegemiseks. Kui aga tööandja hüvitab töötaja isiklike kõnede kulu, siis oleks tegemist maksustatava erisoodustusega.

Seega antud juhul peaks töötaja tegema iga kuu kuluaruande, millest nähtuks selgelt tehtud töökõned tööandja ettevõtluse huvides ja nende töökõnede kulu hüvitamine ei peaks olema maksustatav.

 Taustainfos on märgitud:

„1.5 Väljaspool kontorit töötamise ja liiklemisega seotud kulud hüvitatakse täiendavalt.“

Taustainfo on liiga napp maksukäsitluse andmiseks.  Selle all võib mõelda nii kodus töötamist ja tööl käimisega seotud sõidukulusid kui ka palju muud.

Tööl käimisega seotud sõidukulude kohta sätestab TuMS § 48 lg 51 järgmist:

„Erisoodustusena ei maksustata töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist. Muu transpordikulu hüvitamist ei maksustata erisoodustusena, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Samuti ei maksustata erisoodustusena tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses.“

Kodus töötamise kohta on töölepinguseaduse (TLS) §-s 6 märgitud: 

„ (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.

(7) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu.“

Seega, kui töötaja töötab kodus ja tööandja hüvitab töötajale näiteks teatud osa kommunaalteenuste kuludest, siis tuleks nii kodus töötamises kui kulude hüvitamises kokku leppida ja valida sobiv ja kohane meetod nende kulude hüvitise summa kindlaksmääramiseks.

Kulude kohta peaks töötaja esitama kuluaruande, millest nähtuks vastava kuu kulu suurus ja põhjendatus.