Neljapäev, 20 Detsember 2012 01:00

Kuidas arvutada puhkusepäevi? Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(3 hinnangut)

Ettevõte tegutseb 2011. aasta novembrist, osa töötajaid asus tööle kohe novembris, osa 2012. aasta jooksul. Juulis võtsid nad kõik 14 päeva puhkust. Nüüd nad nõuavad, et enne aasta lõppu peavad nad saama ülejäänud kasutamata jäänud puhkusepäevad. Mina ei saa aru, missugused puhkusepäevad neil on veel saamata ja kas tööandja peab võimaldama neile need päevad ning kuidas jääb puhkusega järgmisel aastal. Järgmisest aastast on ettevõttes kollektiivpuhkus juulis.

Vastab Anastassia Stalmeister, Tanel Melk & Partners Law Firm vanemjurist:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 päeva kalendriaastas. Kui töötaja töötab vähem kui kalendriaasta, siis puhkusepäevade arv arvutatakse proportsionaalselt töötatud ajaga. Ühes kuus tekib töötajal õigus saada keskmiselt 2,33 puhkusepäeva (28 päeva : 12 kuud). Puhkusepäevade arvutamisel võetakse arvesse ka päev, mil töötaja asus tööle. Õigus saada puhkust ühe kuu eest tekib siis, kui töösuhted kestavad esimesel töökuul vähemalt 15 kalendripäeva. Puhkusepäevade arv ümmardatakse ülespoole.

Juhul kui töötaja asus tööle 2011. aasta novembri esimeses pooles, siis novembri ja detsembri eest on tal õigus saada puhkust 5 kalendripäeva (4,66 päeva = 2,33 päeva х 2 kuud). Kui töösuhted kestsid novembris vähem kui 15 päeva, on töötajal õigus saada puhkust ainult detsembrikuu eest ja ta võib saada 3 puhkusepäeva (2,33 päeva = 4,66 päeva – 2,33 päeva).

2012. aastal on töötajal õigus saada puhkust (arvestades 2011. aasta eest kasutamata jäänud puhkusepäevi) kas 33 kalendripäeva (28+5) või 31 kalendripäeva (28+3). Küsimusest nähtub, et juulikuus on töötaja ära kasutanud 14 puhkusepäeva, seega on tal jäänud kasutamata veel 17 või 19 puhkusepäeva. Ideaalis tuleks puhkust kalendriaasta eest ära kasutada sama kalendriaasta jooksul. Tööandja võib keelduda töötajale puhkuse andmisest vaid seaduses ettenähtud juhtudel.

2012. aasta jooksul tööle asunud töötajatel on õigus saada puhkust vastavalt ettevõttes töötatud ajale. Kui neil töötajatel koguneb üle 14 puhkusepäeva, on neil õigus välja nõuda ülejäänud puhkusepäevad 2012. aasta jooksul. Kui tööandja ei saa seadusest tulenevatel põhjustel töötajatele neid puhkusepäevi anda, siis kasutamata jäänud puhkus kandub järgmisesse kalendriaastasse ning lisandub järgmise kalendriaasta jooksul väljateenitud 28 puhkusepäevale.

Kui planeeritud kollektiivpuhkus on lühem kui 28 päeva, siis ülejäänud puhkusepäevad võib töötaja võtta kokkuleppel tööandjaga muul ajal. Selleks peab tööandja pidama arvestust töötajate puhkuste üle ja igal aastal koostama puhkuste ajakava. Kui kollektiivpuhkus on eeldatavasti 28 päeva, siis töötajad kasutavad kogu oma 2013. aasta eest väljateenitud puhkust juulikuus. Tööandja peab neile andma võimaluse kasutada 2012. aasta eest kasutamata jäänud puhkusepäevad.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele õiguse teemal

Juristid ja advokaadid vastab lugejate küsimustele

  • Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest?
    Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest? 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest lugesin välja, et ühistul tuleb teavitada korteriühistute registrit varasematest laenudest, mis ületavad majandusaasta majanduskulude summa. Kas see puudutab ainult uusi korteriühistuid, mis on äsja loodud, või ka juba pikemat aega eksisteerivaid korteriühistuid, kes esitavad nagunii majandusaasta aruandeid?
  • Kas juhatuse liikmele tuleb tema tööülesannete täitmise eest tasu maksta?
    Kas juhatuse liikmele tuleb tema tööülesannete täitmise eest tasu maksta? Kas sellisel juhul, kui tegevjuhil on sõlmitud juhatuse liikme leping kahes ettevõttes, võib üks neist lepingutest olla tasuta ehk siis  juhatuse liikmele tema tööülesannete täitmise eest tasu ei maksta?
  • Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3–6-päevast lapsepuhkust?
    Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3–6-päevast lapsepuhkust? Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3-6 päevast lapsepuhkust? Tean, et tööandjana võin neid päevi liita põhipuhkusele, kuid mida teha siis, kui töötaja ei ole nõus neid põhipuhkusele liitma ning soovib neid välja võtta siis, kui ta ise soovib. Tean, et töötajal on õigus 14 kalendripäeva ette teatades need päevad välja võtta, kui need ei ole puhkuse ajakavasse pandud. Kas minul kui tööandjal on õigus seda töökorralduse reeglites kuidagi reguleerida? Kas tööandja võib keelduda talle mittesobival ajal töötajale neid päevi andmast? Nimelt on meil tootmisettevõte ja sooviksime kuidagi lapsepuhkust reguleerida.
  • Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks?
    Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks? Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks juhul, kui firma omanik peab oma reisi üksnes firma huvides sooritatuks? Selliseid kulusid on tekkinud nii Eestis kui ka välismaal. Kas sellisel juhul omab tähtsust, mis riigi resident on firma omanik?
  • Kohtutäituri esitatud sunnirahahoiatus
    Kohtutäituri esitatud sunnirahahoiatus

    Olen tööandja ning sain mitu kirja kohtutäiturilt, mis on seotud töötaja sissetuleku arestimisega. Sain ka sunniraha hoiatuse. Arestimisaktis on kirjas, et sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär. Aga kui see on kuupalga alammääraga võrdne? Kuidas ma pean tegutsema, kui töötaja saab miinimumpalka? Kas tohib kinni pidada kohtutäituri nõutud summasid?  Töötaja on rahvusvaheline autojuht ja saab ka päevaraha. Kas päevaraha loetakse ka sissetulekuks?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes