Vastab Kristel Kängsepp, Tööinspektsiooni peajurist:
Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil õigus kaasata 150 Kaitseliidu tegevliiget ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevat tegevväelast riigi piiri kaitseks. Töökohustuste mitte täitmine ehk töölt eemalolek on võimalik poolte kokkuleppel.
Alternatiivsed võimalused:
- Tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötajale võimaldatakse töölepingu seaduse (TLS) § 38 kohaselt vaba aega eelpool nimetatud kohustuse täitmiseks. Tööandja ja töötaja saavutavad kokkuleppe, et töötaja saab töölt vabaks kokkulepitud ajaks ning töötasu säilitatakse.
- Töötaja ja tööandja saavutada kokkuleppe, mille kohaselt töötaja saab minna tasustamata puhkusele. Rõhutame, et tasustamata puhkust antakse üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 68 lg 2).
- Töötaja ja tööandja saavutavad kokkuleppe, et muudetakse puhkuste ajakava ning töötaja saab võtta põhipuhkuse. Rõhutame, et puhkuse ajakava on võimalik muuta poolte kokkuleppel (TLS § 69 lg 4).
- Kaitseliidu seaduse (KaLS) alusel täiendava lisapuhkuse taotlemine. See täiendav lisapuhkus ei ole seotud TLS-s sätestatud puhkustega.
Töötajal, kes on Kaitseliidu tegevliige, on õigus KaLS § 57 lg 1 alusel saada Kaitseliidu struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust KaLS § 4 lg 1 p-s 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmiseks, lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks. Kaitseliit esitab taotluse tööandjale, kes peab võimaldama tasustamata täiendavat lisapuhkust taotluses märgitud ajaks.
Kaitseliit võib tegevliikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel ja Kaitseliidu struktuuriüksuse juhi nõusolekul KaLS § 57 lg 4 kohaselt lisapuhkuse eest hüvitist kuni 30 kalendripäeva ulatuses. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk.
