Kolmapäev, 04 November 2015 10:55

Näited välislähetuse päevaraha maksmisest alates 01.01.2016

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Alates 01.01.2016 kehtib tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 3 punkt 1 muudatus, mille kohaselt välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.

Seega seab TuMS maksuvaba päevaraha 50 euro maksmisele kaks tingimust:

  •  välislähetuse esimesed 15 päeva ja
  •  kuni 15 päeva kalendrikuus

Siinkohal esitame mõned näited välislähetuse maksuvaba päevaraha 50 euro kasutamisest. Mõiste „lähetus“ on mõeldud töölähetusena.

Näide 1

Töötaja on välislähetuses 03.02.2016 ja talle makstakse 1 päeva eest välislähetuse päevaraha 50 eurot.

Sama töötaja on välislähetuses 07.02.–22.02.2016, see tähendab, et lähetus kestab 16 päeva ja talle makstakse välislähetuse päevaraha:

  • ajavahemiku 07.02–20.02 eest (14 päeva) 50 eurot päevas
  • ajavahemiku 21.02–22.02 eest (2 päeva) 32 eurot päevas

Näide 2

Töötaja on välislähetuses 20.01.–27.01.2016, s.t lähetus kestab 8 päeva ja talle makstakse välislähetuse päevaraha 50 eurot.

Sama töötaja on välislähetuses 28.01.–12.02.2016, s.t 16 päeva, ja talle makstakse välislähetuse päevaraha:

  • ajavahemiku 28.01– 31.01 eest (4 päeva) 50 eurot päevas
  • ajavahemiku 01.02–11.02 eest (11 päeva) 50 eurot päevas
  • 12.02 eest (1 päev) 32 eurot päevas

Näide 3

Töötaja välislähetus kestab 04.03.–18.03.2016, s.t 15 päeva, ja talle makstakse välislähetuse päevaraha 50 eurot.

Sama töötaja järgmine lähetus kestab 28.03.–14.04.2016, s.t 18 päeva, ja talle makstakse välislähetuse päevaraha:

  •  ajavahemiku 28.03–31.03 eest (4 päeva) 32 eurot päevas
  •  ajavahemiku 01.04–11.04 eest (11 päeva) 50 eurot päevas
  •  ajavahemiku 12.04–14.04 eest (3 päeva) 32 eurot päevas

Näide 4

Töötaja välislähetus kestab 25.04.–08.07.2016, s.t 75 päeva, ja talle makstakse välislähetuse päevaraha:

  •  ajavahemiku 25.04–30.04 eest (6 päeva) aprillis 50 eurot päevas
  •  ajavahemiku 01.05–09.05 eest (9 päeva) mais 50 eurot päevas
  •  ajavahemiku 10.05–08.07 eest (ülejäänud 60 päeva) 32 eurot päevas

Näide 5

Töötaja välislähetus kestab aastavahetusel, s. o 28.12.2015–18.01.2016, ja talle makstakse välislähetuse päevaraha:

  • ajavahemiku 28.12.–31.12.2015 eest (4 päeva) 32 eurot päevas 2015. aastal kehtinud korra alusel
  • ajavahemiku 01.01.–15.01.2016 eest (15 päeva) 50 eurot päevas 2016. aastast kehtiva korra alusel
  • ajavahemiku 16.01.–18.01.2016 eest (3 päeva) 32 eurot päevas

Sama olukord on siis, kui töötaja on välislähetuses 01.01.–18.01.2016 ja talle makstakse välislähetuse päevaraha ainult 2016. aastast kehtiva korra alusel:

  • ajavahemiku 01.01.–15.01.2016 eest (15 päeva) 50 eurot päevas
  • ajavahemiku 16.01.–18.01.2016 eest (3 päeva) 32 eurot päevas

Juhul kui välislähetuse päevaraha makstakse üle maksuvaba piirmäära, siis kuulub üle piirmäära makstud osa maksustamisele ja deklareerimisele koos palgaga (vormi TSD lisal 1 palgatuluna).

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Maksud viimased materjaalid

Sellest osast leiate te kasulikke materjale raamatupidamisarvestuse teemal. Siin esitatud artiklid ja juhendid on koostatud audiitorite, maksukonsultantide ja teiste spetsialistide poolt.

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
    <span class="green_key"></span>Kinnisvara kajastamine raamatupidamises Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.
  • Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist
    <span class="green_key"></span>Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist Majandusaasta aruanded 2017. aasta kohta on praeguseks suuremal jaol ettevõtetest esitatud. Neil, kel aruanne alles valmimas või peatselt ees ootamas juba järgmise koostamine, on kasulik üle vaadata olulisemad aastaaruannete audiitorkontrolli tegemisel silma jäänud tähelepanekud. Olgu rõhutatud, et seekord ei keskendu me tehingute kajastamisele, vaid pigem aruande koostamise aluspõhimõtetele ja esitatud informatsioonile kui tervikule.
  • Käibemaksuseaduses sätestatakse vautšeri mõiste ja vautšeritega seotud tehingute maksukäsitus
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.
  • Muudatused digiteenuste maksustamisel alates 2019 (MOSS)
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudetakse käibemaksuseadust, täiendades seda paragrahviga 101 „Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht“.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes