Tänavu 8. märtsil saatis Rahandusministeerium kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse (edaspidi – MKS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, millest nähtuvalt kavatsetakse nimetatud seadusesse sisse viia mitmeid põhimõttelisi muudatusi, mis peaksid senist regulatsiooni oluliselt täiendama ja seaduse rakendamise praktikas ilmnenud kitsaskohad kõrvaldama. Samuti peaksid muudatused kaasa aitama üldisele maksekuulekuse paranemisele ja seeläbi eelarvesse laekuva maksutulu kasvule. Alljärgnevalt peatub artikli autor peamistel kavandatavatel muudatusettepanekutel, mis tõenäoliselt ühel või teisel kujul lõpuks seaduseks saavad.

Maksuõigusrikkumise ennetamise meetmed

Ühe olulisema kavandatava muudatusena kavatsetakse MKS-i lisada volitusnorm, mis annaks maksuhaldurile õiguse nõuda maksukohustuslaselt õigusrikkumise ennetamise ja tõkestamise eesmärgil teavet ja dokumente ning teha teisi seaduses sätestatud maksumenetluses lubatud menetlustoiminguid.

Praktikas viib maksuhaldur enamus kontrollimenetlusi läbi pärast maksukohustuse tekkimist ja maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamist, kuid viimasel ajal on aina sagedamini asutud tegema nn reaalajas kontrolli ehk kontrollima maksukohustuslase tegevust jooksvalt maksustamisperioodi kestel enne deklaratsiooni esitamist. Riigikohus asus 28. oktoobril 2014. a kohtuasjas nr 3-3-1-46-14 tehtud otsuses seisukohale, et MKS § 10 lg 2 p-st 1 tuleneb maksuhalduri  üldine pädevus, mis ei piiritle kontrollimenetluse lubatavust ajalises mõttes. Kohus selgitas, et MKS § 59 lg 2 p-s 1 nimetatud üksikjuhtumi kontrollimenetlusega kaasneb maksuhalduri õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning viimase poolt maksude tasumisega seotud dokumente. Riigikohtu hinnangul ei sea kehtiv MKS-i redaktsioon maksuhaldurile piiranguid maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kontrollimisele enne deklaratsiooni esitamise tähtpäeva. Sellist keeldu ei tulene ka MKS-i üldisest mõttest ega seadusesätete omavahelistest seostest. Samas selgitas kõrgeim kohus, et menetlustoimingute tegemine sellise preventiivse kontrollimenetluse raames peab olema veenvalt põhjendatud ning saab toimuda üksnes erandina.

Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril õigus üksikjuhtumi kontrolli läbi viia maksuarvestuse õigsuse kontrollimise eesmärgil, kuid tal puudub üldjuhul õigus teha menetlustoiminguid õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil. Kavandatavate MKS muudatuste jõustumise korral saab maksuhaldur  õiguse teostada põhjendatud kahtluse korral menetlustoiminguid (nt nõuda isikult teavet ja dokumente, läbi viia vaatlusi, teha dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid jne) õigusrikkumise ärahoidmise eesmärgil juba enne maksudeklaratsiooni esitamist. Kahtluseks, et maksukohustuslane võib toime panna õigusrikkumise, võivad põhjust anda maksuhalduril olemas olevate andmete töötlemisel tehtud tähelepanekud, samuti muud usaldusväärsed andmed, mis viitavad kontrolli läbiviimise vajadusele. Samas on selge, et maksuhaldur on sellise eelkontrollimenetluse alustamisel kohustatud maksukohustuslasele oma korralduses nõuetekohaselt põhjendama, mis ajendil kontrolli alustatakse ja miks on see vaja läbi viia juba enne maksudeklaratsiooni esitamist ja selles deklareeritud andmete kontrollimist. Juhul kui korralduse adressaat leiab, et kontrolli alustamise korraldus ei ole vastavas osas piisavalt motiveeritud, on tal õigus see vaide- või halduskohtumenetluse korras vaidlustada.