Esmaspäev, 17 Aprill 2017 11:43

Piiratud maksukohustuslase eelised ja puudused

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ain Ulmre, maksude osakonna peaspetsialist
Ain Ulmre, maksude osakonna peaspetsialist Maksu- ja tolliamet

Mõiste „piiratud maksukohustuslane“ lisandus Eesti käibemaksuseadusesse 1. mail 2004, kui Eestist sai Euroopa Liidu liige ja jõustus praegu kehtiv käibemaksuseadus – põhjuseks kohustus viia Eesti käibemaksuseadus vastavusse Euroopa Liidu käibemaksureeglitega, mis praegu on sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ.

Rahandusministeerium selgitab oma käibemaksuseaduse kommentaarides piiratud maksukohustuse olemust ja keda üldse registreeritakse piiratud maksukohustuslastena järgmiselt:

"Vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 3 on teisest liikmesriigist kauba soetamine (kauba ostmine teisest liikmesriigist ja toimetamine oma liikmesriiki) isikule maksuvaba (siiski maksustatakse müüja poolt lähteriigis, käibemaks sisaldub hinnas) üksnes kuni „soetamise piirmäärani“. Piirmäära ületamisel peab nimetatud isik hakkama maksma soetatud kaubalt käibemaksu sihtkohariigis. Samas ei kaasne sellega automaatselt registreeritud maksukohustuslase kohustuste (ja ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse) laienemist. Taolise käibemaksudirektiivi käsitluse rakendamiseks on liikmesriigid praktikas sisse viinud erinevaid registreerimise erikordi..."

Piiratud maksukohustuse ulatusest ning piiratud maksukohustuslase ja tavalise maksukohustuslase erinevustest saate lugeda äsja ilmunud ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 2, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes