Neljapäev, 11 Oktoober 2018 16:47

Amet: kaldasektori töökohad panustaksid 10 aastaga SKT-sse 2 protsenti

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Veeteede ameti hinnangul võib valitsuse heakskiidu saanud laeva lipuõiguse seadus läbi töökohtade loomise laevanduse kaldasektorisse panustada Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kümne aasta perspektiivis 2 protsenti.

"Kuna meil on Eestis olemas kõrge merendusalase kompetentsiga töötajad, siis on meil võimalik kasutada olemasolevat potentsiaali ning luua Eestisse ka suure lisandväärtusega töökohti," ütles veeteede ameti peadirektor Rene Arikas pressiteate vahendusel.

Veeteede ameti arendusosakonna ja kõnealuse eelnõu koostamise töögrupi juhi Eero Naaberi sõnul loovad tehtavad seadusemuudatused aluse ja majandusliku mõttekuse edasistele tegevustele eelkõige üle 500 kogumahutavusega rahvusvahelises meresõidus olevate kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks. "Kindlasti peame kasutama Euroopa Liidu regulatsioonist tulenevat riigiabi võimalust, mida hetkel ei ole Euroopa Liidus kasutanud veel kaks riiki peale Eesti," ütles Naaber.

Valitsus kiitis 11. oktoobril heaks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet ja taastada Eesti lipu all sõitev kaubalaevastik.

Eelnõuga luuakse tingimused rahvusvahelistele nõuetele vastavate 500 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevade Eesti lipu alla lisandumiseks ja selle kaudu Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Eelnõuga lihtsustatakse Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse kandmist koos uue registritasu regulatsiooniga, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

"Laevandusettevõtetele luuakse eraldiseisev tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu erirežiim ehk tonnaažikord. Ettevõte saab seega valida, kas maksta tavapärast 20-protsendilist tulumaksu väljavõetud kasumilt või tonnaažimaksu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse pealt. Tegemist on laevandussektorile harjumuspärase süsteemiga, mida seni Eestis rakendatud pole," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Samuti luuakse Eesti meremeestele võimalus saada ravikindlustus haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimise kaudu. "Täna see võimalus ligi 5000 välisriigilipu all sõitval Eesti meremehel puudub. Selline muudatus parandab oluliselt Eesti meremeeste sotsiaalkaitset," lisas Simson.

"Laevad toovad Eestile tulu registritasude, tulumaksu ja tööjõumaksude laekumise kaudu, kuid see on pigem marginaalne summa võrreldes sellega, milline kasvupotentsiaal meie kaldasektoril on," ütles Simson. "Kaldasektori ettevõtted loovad suure lisandväärtusega töökohti, mis omakorda soodustavad Eesti majanduse kasvu."

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes