E-residentsuse rakendamise peamine eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse, teaduse ja hariduse rahvusvahelistumisele ja arengule. E-residentsus võimaldab selleks lihtsalt ja kiiresti kaasata ka välismaalasi, kes elavad püsivalt välisriikides, selgub eelnõu seletuskirjast.
Digi-ID kasutajate vaatenurgast on eesmärk muuta asjaajamine Eestis tegutsevatele ning Eestiga seotud välismaalastele ja välisettevõtetele sama lihtsaks, nagu see on kodanikel ja füüsilistel residentidel – võimaldades neil tuvastada oma isikut ja anda allkirja ilma selleks füüsiliselt kohale minemata.
Euroopa Liidu veel jõustumata määrus näeb ette, et liidusiseselt on riikidel kohustus võimaldada oma digiteenustele ligipääsu kõigi liikmesriikide kodanikele. Kuivõrd selliseid digitaalseid isikutunnistusi on vähestel liikmesriikidel ja kasutajatel ning need ei hõlma väljaspool liikmesriike elavaid kolmandate riikide kodanikke, ei ole see lahendus ministeeriumi hinnangul vähemalt lähiajal piisav välisriikides elavate välismaalaste laiapõhjaliseks kaasamiseks Eesti majanduse, teaduse ja hariduse arengusse.
E-residentsuse põhiliseks sihtrühmaks on isikud, kes vajavad digitaalset isikut tõendavat dokumenti Eesti avalik-õiguslikus või eraõiguslikus e-asjaajamises, kui nad ei ole Eesti kodanikud ega Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavad välismaalased – eelkõige isikud, kes on seotud Eestiga ettevõtluse, töötamise, õppimise või päritolu kaudu.
Kokku on selle sihtrühma suurus vähemalt 45 500 inimest. Nad omavad märkimisväärset majanduslikku mõju Eestile. Näiteks on välisosalusega ettevõtetel Eesti majanduses võtmeroll: nende kanda on 60 protsenti koguekspordist, 36 protsenti tööhõivest, 35 protsenti teadus- ja arendustegevuse kulutustest, 45 protsenti majanduse lisandväärtusest. E-residentsus soodustab seega Eestile oluliste ettevõtete tegutsemist ja lisandumist Eesti majanduskeskkonda.
Teise e-residentsuse sihtrühma moodustavad Eestist välja rännanud isikud ja nende järeltulijad, kes ei ole Eesti kodanikud, keda hinnanguliselt on 130 000 isikut. Lisaks võivad e-residendiks saada ka isikud, kes soovivad heauskselt ja õiguspäraselt kasutada Eesti digiteenuseid, kuid kes ei oma Eestis vahetult töö- või ettevõtlusalaseid sidemeid.
E-residendi digi-ID on isikutunnistusega analoogne kiipkaart või muu andmekandja, mis on kasutatav üksnes digitaalses keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digitaalallkirja andmiseks. Digi-ID-de väljastamine on kavandatud esialgu Politsei- ja Piirivalveameti teenindustes. Arvestades, et e-residendid elavad püsivalt välisriikides, on Siseministeeriumi hinnangul põhjendatud kaaluda edaspidi digi-ID taotluste vastuvõtmist ja väljastamist ka Eesti välisesindustes.
