Fondi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning rongavanematelt elatisvõlgade karm sissenõudmine, teatas sotsiaalministeerium. Elatisabi suuruseks ühe lapse kohta on määratud kuni 100 eurot kuus. Ministeeriumi teatel sätestatakse eelnõuga ka elatisabi maksmise periood, mida pikendatakse seniselt 90 päevalt 150 päevani.
Elatisabi on mõeldud nendele lastele, kelle teine vanem välja mõistetud elatist ei maksa. Teisalt ei vabasta see elatisvõlglast tema kohustustest ning riik nõuab selle kohustusi rikkunud vanemalt välja. Eelmise aasta lõpus käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on Eestis piltlikult terve Narva linnatäis ehk 56 000 last, kes kasvavad üksikvanemaga ning veerand neist elavad olukorras, kus nad ei saa oma teiselt vanemalt elatist. „Uue seadusega astume jõuliselt üksinda last kasvatava vanema poolele ning tagame lapsele igakuiselt vähemalt sajaeurose elatisabi, mis nõutakse sisse teiselt, võlgu jäänud rongavanemalt.“
Elatisabifondi rakendamiseks on riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot. Elatisabi saamise eelduseks on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise asjas jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus. Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.
Sotsiaalkomisjon viis õiguskantsleri ettepanekul vanemahüvitise seaduse kooskõlla põhiseadusega, et vältida ebaõiglast vanemahüvitise vähendamist. Komisjon täiendas teise lugemise käigus seadust vanemahüvitise ümberarvutamise osas nii, et alammäära suuruses vanemahüvitist saava lapsevanema vanemahüvitis ei jääks tuleval aastal alla vanemahüvitise alammäära ehk 470 eurot kuus, teatas riigikogu pressiteenistus.
Perehüvitiste seadusega muudetakse lisaks ka 19 eriseadust, mis on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi kasutuselevõtuga tuleval aastal. Uus infosüsteem pakub mugavamat ja kiiremat toetuste, hüvitiste ja teenuste taotlemist e-keskkonnas ja vähendab seeläbi võimalikku dubleerimist.
Perehüvitiste seadus koondab ühte senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks.
Seaduse poolt hääletas 90 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.
Perehüvitiste seadus jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril, kuid vanemahüvitise muudatused jõustuvad üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
