Uus makseteenuste direktiiv tähendab lihtsustatult öeldes, et pangad peavad hakkama edaspidi klientide nõusolekul jagama nende andmeid ettevõtetega, kes soovivad pakkuda klientidele uusi ja põnevaid teenuseid. See on panganduses sama oluline samm nagu energiaturu ja telekommunikatsioonituru avanemine vabakonkurentsiks.
2006. aastal alustati ühtset Euroopa Liidu makseteenuste turu loomist, tuli makseteenuste direktiivi esimene versioon, tänu millele on Euroopa rahaülekannete tasud võrdsed riigisisestega. Kuigi kümne aasta jooksul on tekkinud juurde mitu uut maksevahenduse teenust, pole seni olnud väga hästi toimivat seadust, mis teenust pakkuvate ettevõtete tegevust konkreetsemalt reguleeriks. Vajadus teha makseteenuste turg kliendi jaoks turvalisemaks ongi põhjuseks, miks tuli luua direktiivist uus versioon ja millest sai alguse avatud panganduse idee.
Kuigi Eesti inimesed on üldiselt turvateadlikud ja oma internetipanga paroole teistega ei jaga, ei saa seda kahjuks öelda kogu ülejäänud Euroopa kohta. Uus direktiiv sätestabki, et edaspidi saavad pangad pakkuda pangakontodega seotud liidestusi kolmandatele osalistele ainult siis, kui kontoomanik selleks pangale eraldi loa annab. Kolmas osaline saab aga olla ainult selline ettevõte, mis on saanud tegutsemiseks loa riiklikult finantsinspektsioonilt.
Finantsinspektsioonilt saadud tegevusluba annab tarbijale kindlustunde, et kui ta kasutab oma kontot kolmanda osalise aplikatsiooni kaudu, on tegemist litsentseeritud teenusepakkujaga. Tähele tuleb siiski panna, et kui seni pöördutakse pangateenustega seonduvate murede korral oma panka, siis nüüd peab olema kindel, kes täpselt teie raha kontoinfot ja makseid vahendab.
Milliseid uusi võimalusi avatud pangandus kaasa toob?
Kui praegu toimub enamik oste internetis krediitkaardi numbrit sisestades, siis järgmise aasta sügisest saab esimestes kohtades kasutada maksete tegemiseks ka makset arvelduskontolt. Klientide raha hoiustatakse loomulikult ka edaspidi pangas, kuid maksete tegemiseks tekivad uued viisid. Kontoinfopäringutega muutub tõenäoliselt mugavamaks nende inimeste elu, kellel on konto mitmes pangas, sest avatud pangandus võimaldab koondada info ühte rakendusse.
Eesti ettevõtjad on oma võimaluste avastamisel olnud veel tagasihoidlikud, kuid Inglismaal on käivitatud juba uusi teenuseid, näiteks säästmisele ja nutikale majandamisele suunatud rakendus Plum (withplum.com). Plum suhtleb pangaga oma klientide kontode asjus, analüüsib nende tehinguid, annab nutikaid personaalseid nõuandeid ja aitab säästa raha.
Tõenäoliselt tekib ka meile lähiaastatel raha majandamisega seotud teenuseid, mis aitavad klientidel säästa, hoiustada ja investeerida ning pakuvad krediidianalüüse ja maksevahendustega seotud lahendusi. Uusi võimalusi hakatakse pakkuma ka ettevõtetele, näiteks raamatupidamisse minevate tšekkide digiteerimine.
Kuidas mõjutab avatud pangandus pankasid?
2019. aastal septembrist peavad pangad avatud panganduseks valmis olema. Tarkvarade ja protsesside testimine algab pool aastat varem, kuid kuna panganduse avanemine ei tule kellelgi üllatusena, on Eesti pangad alustanud juba sellel teemal tööd. SEB Pank on avatud panganduseks valmis ning valmis koostöös finantstarkvara arendajatega pakkuma klientidele senisest mugavamaid, lihtsamad ja kliendisõbralikumaid lahendusi. Lisaks ettevõtete võimalustele pakkuda innovaatilisi tooteid ja teenuseid kolmanda osalisena annab avatud pangandus ka pankadele enneolematuid viise arendada koos tarkvarafirmadega uudseid teenuseid.
Avatud pangandus annab kliendile suuremad võimalused otsustada, laiendab teenuste valikut ning üleüldine innovatsioon aitab kaasa kogu majanduse arenemisele. Konkurents panganduses ja rahamaailmas suureneb, kuid just konkurents on see, mis toob esile kasutajale parimad lahendused.
Gerli Ramler, vabakutseline ajakirjanik, SEB Foorum
