Määruse muudatuse raames täpsustati jäätmeliikide nimekirja, mis tuleb tekkekohas liigiti koguda, teatas keskkonnaministeerium BNS-il. Seni tuli liigiti koguda paberi- ja kartongijäätmed, pakendid, ohtlikud jäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastujäätmed. Uue korra järgi lisanduvad klaasi-, plasti- ja metallijäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
„Olmejäätmete sortimist tuleb vastavalt kehtestatud korrale igal juhul teha ühtmoodi, sõltumata sellest, kas ülejäänud jäätmemass saadetakse põletustehasesse või toodetakse sellest jäätmekütust. Mõtteviis, et olmejäätmete põletusse suunamisel on eelnev sortimine tarbetu, ei ole õige ning see ei ole kooskõlas keskkonna- ning jäätmekäitlusvaldkonna eesmärkidega,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise paremaks korraldamiseks pakutakse välja kolm võimalust, mida võib rakendada ühekaupa või kompleksselt, mis oleks sõltuvalt jäätmeliigist ka kõige otstarbekam ja tõhusam. Võimalus on ühildada liigiti kogutud jäätmete vedu korraldatud olmejäätmeveoga, teise võimalusena kasutada avalikke jäätmete kogumispunkte ning jäätmejaamu ning kolmanda võimalusena korraldada jäätmete kogumisringe.
Uue regulatsioonina on määruses sätted ka jäätmejaama kohta. „Riik on jäätmejaamade võrgustiku rajamisse palju investeerinud, kuid seni on nende kasutamine olnud madala efektiivsusega, sest jaamad on lühikest aega avatud ja sedagi inimestele ebasobivatel aegadel. Tööpäeva kestel ei ole enamikel võimalik jäätmejaama oma prügi viia,“ selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Edaspidi peavad jäätmejaama lahtiolekuajad tagama võimaluse sorditud ja liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks inimestele vähemalt kolm korda nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval. Samuti täpsustati seda, milliseid jäätmeid jäätmejaam peab vastu võtma.
Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates aastast 2020 tuleb ringlusse võtta kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid, muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevad olmejäätmed, vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Näiteks paberi, papi, klaasi, plastiku ja metalli tootmiseks on üks kord juba kulutatud suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida.
Aastal 2013 võeti olmejäätmeid ringlusse 31 protsenti, seega tuleb jäätmete liigiti kogumise süsteemi veelgi täiustada ning oma panus tuleb anda kõikidel osapooltel. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et elanikel oleks selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning et neid liigiti kogutud jäätmeid oleks võimalik ka ära anda.
