Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus muudab kohtunikuametisse kandideerimise regulatsiooni paindlikumaks, et tagada tulevaste kohtunikukonkursside õnnestumine, teatas riigikogu pressiteenistus.
Seadusemuudatuse tulemusel ei pea kohtunikuks kandideerijad enam läbima kohustuslikku ettevalmistusteenistust, vaid vastama kohtunikule esitatavatele nõuetele, sooritama edukalt kohtunikueksami ning läbima konkursi.
Kohtunikueksami sooritamist ei nõuta seejuures vandeadvokaatidelt ja prokuröridelt, kes on teadmiste kontrolli läbinud juba prokuratuuri või advokatuuri astudes. Kohtunikueksamikomisjon võib eksamist vabastada ka teistelt õiguserialadelt kandideerijaid, näiteks õiguskantsleri.
Riigikogu pressiteenistuse teatel tahetakse uue seadusega suurendada horisontaalset liikumist reguleeritud õigusalade vahel, et kohtunikel, prokuröridel ja vandeadvokaatidel tekiks võimalus teiste reguleeritud õigusalade liikmeks saada lihtsustatud korras ilma vastavat eksamit sooritamata.
"On igati tervitatav, kui õigusemõistmise juurde tuleb rohkem inimesi, kellel on eelnevad kogemused menetlusosaluse rollist, kes teavad seda, kuidas käib kohtueelne menetlemine, kes teavad seda, kuidas käib kaitse. Kõik need eelnevad kogemused tulevad kohtunikule ainult kasuks," ütles riigikohtu esimees Priit Pikamäe pressiteate vahendusel.
Samuti annab uus seadus kohtunikele pika tööstaaži eest kuni seitse päeva lisapuhkust. Viieaastase staaži eest saavad nad 35-päevasele põhipuhkusele kaks lisapäeva, kümneaastase staaži eest neli lisapäeva ning 15-aastase staaži eest seitse lisapäeva puhkust.
Seaduse poolt hääletas 65 ja vastu 6 saadikut. Seadus jõustub 1. augustil.
