Kreeka esitas taotluse ESMist abi saamiseks 8. juulil. 12. juuli euroala tippkohtumisel lepiti kokku poliitikatingimused, mille Kreeka peab täitma, et abi saada. Seejärel järgnesid läbirääkimised Kreeka valitsuse, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga, kus pandi paika reformide kava. Reformide põhirõhk on maksudel ja maksukogumisel, pensionidel ning erastamisel.
Kolmeaastase programmi maht on kuni 86 miljardit eurot. Enamiku rahastamisvajadusest moodustavad võlateeninduskulud kokku 54,1 miljardit (võlamaksed 37,5 miljardit ja intressimaksed 16,6 miljardit).
Vastavalt ESMi ratifitseerimise seadusele peab Kreeka uue abiprogrammi alustamise heaks kiitmiseks Eestis volituse andma riigikogu täiskogu. Valitsus tegi riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda kokku riigikogu erakorraline istungjärk teisipäeval, 18. augustil. Riigikogus pannakse hääletusele vastastikuse mõistmise memorandum, mis sisaldab programmi majanduspoliitilisi tingimusi.
Kui programmi algus viibib, alustatakse võimaliku sildrahastamise menetlust, et vältida Kreeka maksejõuetust. See on võimalik vaid samadel tingimustel ja eeldusel, et tulevikus programm rakendub. Sildrahastamise allikas on sama, mis juulikuistel laenumaksetel – Euroopa Liidu eelarve tagatisel töötav Euroopa Finantsstabiilsuse Mehhanism (EFSM).
