Eesti müüja (käibemaksukohustuslane) keeldub arvele märkimast käibemaksu. Hind ilma käibemaksuta on arvel olemas, käibemaksu real on märgitud 0 eurot. Kuidas tuleks selles olukorras käituda Eesti käibemaksukohustuslasest ostjal? Kas lõppsumma on 100- protsendiline kulu ja probleemid tekivad müüjal?

Firmal A pole töötajatele võimalust kolm kuud tööd pakkuda ja töötasu maksta, samas firma B on nõus töötajatele kolm kuud tööd andma ja ka töötasu/maksud maksma. Firma töötajad on sellise ajutise muudatusega nõus.
Ettevõte A ja B sõlmivad omavahel võlaõigusliku lepingu, kuhu märgivad konkreetselt töömahu, aja ja tasu. Leping sisaldab vaid töötajatele edasimakstavat tasu ja tööjõumakse. Töötasu maksjaks jääb endiselt ettevõte A, kellele ettevõte B maksab võlaõigusliku lepingu alusel kinni töötajate töötasu ja töötasumaksud.
Kas võlaõigusliku lepingu alusel peab firma A esitama arve firmale B ja lisama sinna ka käibemaksu? Või on selline tehing käibemaksuvaba ega ole käive? Sisuliselt ju käivet ei teki ja firma A kasu ei saa.

Kui kaua hiljem võib arve esitada? Kas pean seda aktsepteerima, kui esitatakse ligi pool aastat hiljem? Mõjutamiseks vist eriti variante ei ole?

Eelmisest aastast jõustus seaduse muudatus, millega läks riigi raamatupidamine täielikult üle e-arvetele. See tähendab, et nüüd saab avalikule sektorile teenuse osutamise või kauba müügi eest saata ainult e-arveid. Paberil ega muul kujul arveid enam ei aktsepteerita. Mida tuleb seejuures tähele panna?

E-arve on digitaalne arve, mis liigub infosüsteemide vahel, näiteks ettevõtte äritarkvarast riigiasutuse tarkvarasse. E-posti teel saadetav arve, ei ole e-arve.

Vale formaat võib tasumise tähtaega pikendada

Kui avaliku sektori üksusele saadetakse arve ekslikult vales formaadis, siis seda ei maksta. Näiteks, kui ettevõte osutab Rõõmutarekese Lasteaiale koristamise teenust ja esitab selle eest arve e-kirjaga PDF kujul, siis lasteaed ei aktsepteeri seda arvet ja ettevõtjal tuleb koostada ning saata uus arve. Eksimusest teada saamine, uue arve koostamine ja edastamine võtab aega ning seeläbi võib pikeneda ka kauba või teenuse eest tasumine.

E-arve tuleb saata ka mõnedele äriühingutele

Seadus näeb ette, et e-arve esitamine on kohustuslik, kui klient on avaliku sektori üksus. Vahel võib aga ekslikult jääda arusaam, et lepingupartner on eraettevõte ning arve formaat pole oluline. Tuleb aga tähele panna, et e-arvete saatmine ei ole kohustuslik üksnes siis, kui teenust või kaupa müüakse konkreetselt mõnele ministeeriumile, valla- või linnavalitsusele. Avaliku sektori üksusteks on ka näiteks lasteaiad ja koolid, samuti riigi- ja kohaliku omavalitsuse sihtasutused ja mittetulundusühingud, näiteks spordikoolid, teatrid, huvikeskused. Samuti on sellisteks üksusteks ka riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud, näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla AS, Estonia Spa Hotels AS jm.

Riigi Teatajas on olemas ka konkreetne nimekiri, kust ettevõtja saab kontrollida, kas tegemist on avaliku sektori üksusega või mitte ning vastavalt sellele otsustada, kas e-arve saatmine on kohustulik. Selline nimekiri on rahandusministri määruse „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“ lisas 2 „Tehingupartnerite koodid“.

Teenuse pakkuja valikul tuleb olla tähelepanelik

Seadus näeb e-arvele ette vormingu ja tehnilised nõuded. E-arveid võib saata tasuta läbi spetsiaalse riikliku e-arveldaja infosüsteemi, kuid kui arveid väljastatakse suuremates kogustes, siis on ilmselt mõistlikum arendada oma raamatupidamissüsteemi ja valida vastav teenuse osutaja (e-arve operaator). Seejuures tulebki kontrollida, kas konkreetse teenuse pakkuja poolt väljastatavad arved vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja kas tegemist on turvalise teenusega.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Maksuhaldur ei saa aktsepteerida olukorda, kus tellija arvab sisendkäibemaksu maha varem, kui teenuse osutaja deklareerib oma käibe.