Uuest aastast saab kohtutäitur sisse nõuda ka jooksva kuu elatist
Riigikogu võttis eile kolmandal lugemisel vastu eelnõu, millega selgesõnaliselt kohustatakse kohtutäitureid võtma sundtäitmisele ka jooksva elatise nõudeid ning täpsustatakse elatise sissenõudmiseks loodud rangete meetmete kasutamise reegleid.
Lapse elatise sissenõudmise kord muutub selgemaks
Justiitsminister Lea Danilson-Järg tutvustas eile riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega täpsustatakse lapse elatise sissenõudmisega seotud õigusnorme ning muudetakse üheselt mõistetavaks sundtäitmisel rakendavate erimeetmete kasutamine.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Riik soovib muuta elatise sissenõudmise korda selgemaks
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis tagab paremini, et laps saaks talle igal kuul mõistetud elatise kätte ja muudab selgemaks, mis hetkest alates võib elatisvõlgnikult tema survestamiseks võtta ära näiteks juhtimisõiguse.
Miks muudetakse miinimumelatise maksmise korda?
Riigikogu võttis 8. detsembril 2021 vastu perekonnaseaduse muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2022. Miks miinimumelatise maksmise korda muuta on vajalik, selgitab justiitsministeerium.
Kuidas arvutada lapsele makstava elatise suurust?
Kui lapse vanemad elavad lahus, siis peab vanem, kes lapsega koos ei ela, maksma lapsele elatist, mis eelduslikult peaks katma poole lapse igakuistest vajadustest. Teise poole lapse vajadustest peaks eelduslikult katma see vanem, kelle juures laps elab. Nõukogude ajal üles kasvanud inimesed nimetavad seda tihtipeale ka alimentide maksmiseks. Sisu on sama, nimi on ajas muutunud.
