Tööandja peab kontrollima töötaja kogumispensioni makse määra %-i
Kuni 2013. aasta 15. septembrini oli inimestel võimalus esitada soovi korral avaldus kogumispensioni makse omapoolse osa suurendamiseks 2%-lt 3%-le aastatel 2014-2017.
Valitsus kiitis heaks investeerimisfondide seaduseelnõu
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks investeerimisfondide ja kogumispensionide seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Kogumispension
Rubriigi sisukord:
| Seadused: |
| Kogumispensionide seadus1 |
| Investeerimisfondide seadus1 |
| Tagatisfondi seadus |
| Eesti väärtpaberite keskregistri seadus1 |
| Sotsiaalmaksuseadus1 |
| Tulumaksuseadus1 |
| Pärimisseadus |
Kohustuslik kogumispension - peamine tugi riiklikule pensionile, mille eesmärk on leevendada demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut.
Liitumisavalduse esitamisega võetakse endale siduv kohustus – kogumispensionist ei saa enam loobuda.
Kogumispensioniga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Liitumis- ehk valikuavaldusi saab 2009. aastal esitada kuni 31. oktoobrini. Liituma peaksid kõik isikud, kes soovivad hakata makseid koguma 1. jaanuarist 2010. a.
31. oktoober 2009. a. on liitumise viimane tähtaeg 1977.-1979. aastal sündinud isikutele. Varem sündinud isikud kogumispensioniga enam liituda ei saa.
1.1. Kogumispensioni arvestamise põhimõtted
Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.
Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.
- Alates 01.01.2004. aastast eraldatakse riigieelarvest kogumispensioni igale kohustatud isikule, kes saab vanemahüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele, 1% hüvitise summast iga sündinud lapse kohta.
1.2. Füüsilisest isikust ettevõtja kogumispension
Füüsilisest isikust ettevõtjast (FIE) kohustatud isik saab kohustuslikku kogumispensioni koguda alates 2004. aasta ettevõtlustulult, mis deklareeriti Maksu- ja Tolliametile 2005. aasta 31. märtsiks. Makse tasumise periood FIE puhul on 1 kalendriaasta.
Kui FIE on kogumispensioniga liitunud, arvutab Maksu- ja Tolliamet tema tuludeklaratsiooni järgi 2% makse summa ning väljastab FIE-le hiljemalt 1. septembriks maksuteate tasumisele kuuluva summa kohta. FIE on kohustatud kandma tasumisele kuuluva summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja Tolliamet arvestab sellele makse osale ettevõtlustulult arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4% juurde.
2. Kogumispensioni pärimine
Kohustusliku kogumispensioni osakud on päritavad. Avaldus osakute pärimiseks tuleb esitada sobivasse pangakontorisse.
Pärimise korral võib kanda päritud osakud oma pensionikontole või rahas välja võtta. On võimalik ka päritud osakutest ühe osa kandmine pärija pensionikontole ning teise osa väljavõtmine rahas sama pärimisavalduse alusel. Osakute rahas väljavõtmisel tuleb väljamakse summalt tasuda tulumaksu.
Kui pärijaid on mitu, kuulub pärandvara neile ühiselt ning on vaid ühiselt käsutatav. Sellest tulenevalt peavad kohustusliku kogumispensioni pärimisavalduse esitama kõik kaaspärijad koos ühel ajal. Pärandvara ühisuse kaotab notariaalse pärandvara jagamise kokkulepe. Kui on olemas notariaalne pärandvara jagamise kokkulepe, on pärijatel võimalik esitada pärimisavaldusi ka eraldi.
2.1. Vajalikud dokumendid pangale esitamiseks:
- avaldus,
- notariaalse pärimistunnistuse koopia
- notariaalse pärandvara jagamise kokkulepe (juhul kui pärimisavaldus esitatakse kaaspärijatest eraldi)
Pärijatel tuleb esitada sobivasse pangakontorisse vastav avaldus ning notariaalse pärimistunnistuse koopia. Pank edastab vajalikud dokumendid Eesti väärtpaberite keskregistrile.
Pärija on liitunud kohustusliku kogumispensioniga
Kui pärija on liitunud kohustusliku kogumispensioniga (on kohustatud isik), on tal üks kord ühe aasta jooksul, arvates pärimistunnistuse väljastamisest, õigus esitada avaldus kõigi päritud pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või kandmiseks oma pensionikontole.
- Osakute pärimise väljamaksed maksustatakse tulumaksuga.
Kui pärija ei ole ühe aasta jooksul pensionifondi osakute tagasivõtmise või pensionikontole kandmise avaldust esitanud, on tal õigus kümne aasta jooksul, alates pärandi avanemisest, esitada avaldus üksnes päritud osakute kandmiseks oma pensionikontole.
2.2. Pärija ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud
Kui pärija ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud (ei ole kohustatud isik), on tal õigus nõuda osakute tagasivõtmist üks kord kümne aasta jooksul pärandi avanemisest arvates. Selleks tuleb esitada sobivasse pangakontorisse vastav avaldus ning notariaalse pärimistunnistuse koopia. Pank edastab vajalikud dokumendid Eesti väärtpaberite keskregistrile.
- Osakute pärimise väljamaksed maksustatakse tulumaksuga.
3. Investorkaitse
Liitudes kogumispensioni süsteemiga ja asudes tegema kogumispensioni makseid, omandatakse Teile kogumispensioni maksete eest kogumispensioni fondi osakuid. Osakute omanikuna olete üks fondi osanikest ning Teist saab investor.
Nii fondi osanikuna kui investorina on riik läbi seaduste sätestanud mitmed investorite kaitsemehhanismid - seadnud nõudeid fondi ja fondi varade juhtimisele, piiranguid investeerimisele, kehtestanud korra investoritele tekitatud kahju hüvitamiseks ning loonud nii riikliku kui ka fondide sisemise järelevalvestruktuuri.
3.1. Millised õigused on mul pensionifondi osakuomanikuna?
Kogumispensionide ja investeerimisfondide seadusest tulenevalt on kohustusliku pensionifondi osakuomanikul õigus:
- teha samaaegselt sissemakseid üksnes ühte pensionifondi;
- üks kord aastas alustada sissemaksete tegemist uude pensionifondi. Õigus uue pensionifondi osakute omandamiseks tekib Teil avalduse esitamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril. Õiguse tekkimiseks peab avaldus olema esitatud hiljemalt 1. novembriks;
- õigus vahetada kord aastas kõik pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. Pensionifondi osakute vahetamiseks peab selles pensionifondis kuuluma Teile vähemalt 500 osakut. Pensionifondi osakud vahetatakse üks kord aastas 1. jaanuarile järgneval tööpäeval. Vahetamise õiguse tekkimiseks peab avaldus olema esitatud hiljemalt 1. novembriks;
- kogumispensioni väljamaksetele, kui osakuomanik vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) isik on jõudnud vanaduspensioniikka,
2) isikule makstakse riiklikku pensioni ja
3) isiku poolt kogumispensioni makse maksmisega alustamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist on möödunud vähemalt viis aastat; - õigus pärandada Teie omandis olevad osakud füüsilisele isikule;
- saada vastavalt seadusele ja fondi tingimustele Teie omandis olevate osakute arvuga võrdelise osa fondi tulust;
- nõuda fondivalitseja poolt tema tegevusega või tegevusetusega tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu Teile tekitatud kahju hüvitamist;
- nõuda fondivalitseja poolt investeerimispiirangute rikkumise tõttu Teile tekitatud kahju hüvitamist;
- saada võrdeliselt Teie omandis olevate osakute arvuga osa pensionifondi likvideerimisel järelejäänud varast;
- tutvuda fondi asukohas fondi tingimustega ja saada fondivalitseja kulul fonditingimustest ärakiri;
- tutvuda enne fondi osakute ostmist fondi tingimustega ja emissiooniprospektiga, samuti viimase aastaaruande ja poolaastaaruandega, kui see on avaldatud pärast viimast aastaaruannet;
- õigus nõuda fondivalitseja kulul fondi poolaasta- või aastaaruande väljastamist.
Pensionifondi asukohas peab Teil fondi osakuomanikuna olema võimalus tutvuda järgmiste dokumentidega:
- fondi tingimused;
- fondi viimane aastaaruanne;
- fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest hiljem;
- osakute emissiooniprospekt;
- fondivalitseja juhatuse liikmete nimekiri.
Osakuomanik ei vastuta isiklikult lepingulise fondi kohustuste eest, mida fondivalitseja on osakuomanike ühiselt arvel võtnud, samuti kohustuste eest, mille täitmist on fondivalitsejal vastavalt fondi tingimustele fondi arvelt õigus nõuda.
4. Investeerimispiirangud
Milliseid investeerimispiiranguid fondivalitseja tegevusele kohaldatakse?
Investoritelt saadud raha edasiinvesteerimisel on fondivalitseja kohustatud järgima investeerimispiiranguid ja riski hajutamise nõudeid. Investeerimispiirangud ja riskihajutamise nõuded kehtestab:
- Kogumispensionide seadus
- Investeerimisfondide seadus
- Nende seaduste alusel kehtestud alamaktid
Konkreetse pensionifondi tingimustega võib kehtestada investeerimisele lisapiiranguid. Sellisel juhul on fondivalitseja kohustatud lisaks seadusele järgima ka pensionifondi tingimustes sätestatud investeerimispiiranguid.
Pensionivara lubatud investeerida aktsiatesse, rahaturuinstrumentidesse (võlakirjad, kommertspaberid, hoiused jmt), teistesse investeerimisfondidesse ja kinnisasjadesse. Iga investeeringu liigi suhtes kehtestab seadus eraldi piirangud. Nii võib näiteks pensionifondi vara investeerida aktsiatesse üksnes 50% fondi varade turuväärusest. Aktsiainvesteeringuteks loetakse ka investeeringud investeerimisfondidesse, mille vara võib otseselt või läbi teiste fondide paigutada aktsiatesse. Hoiuste korral on piiranguks 35% ja kinnisasjade korral 10% fondi varade turuväärtusest.
Tulenevalt kogumispensionide seadusest peab iga fondivalitseja looma vähemalt ühe pensionifondi, mille varasid investeeritakse vaid fikseeritud tulumääraga (võlakirjad, kommertspaberid jmt.) väärtpaberitesse ja hoiustesse. Sellisele fondile on keelatud investeerida aktsiatesse.
Seadusega sätestatakse ka mitmed reeglid pensionifondide investeeringutega kaasnevate riskide hajutamisele. Üldreegel on see, et ühe isiku poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või moodustada kohustusliku pensionifondi turuväärtusest rohkem kui 5% (reeglit ei kohaldata 9 kuu jooksul pärast pensionifondi tingimuste registreerimist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara väärtus on enne selle tähtaja lõppu ületanud 50 miljonit krooni).
5. Varade kaitse
5.1. Mis juhtub, kui pensionifondivalitseja või depoopank kaotab tegevusloa või läheb pankrotti? Kas pensionifondi likvideerimine enne pensioniea saabumist on võimalik?
Olulisemaks investori varade kaitse tagamise nõudeks on fondivalitsejale ja depoopangale seadusega kehtestatud kohustus hoida pensionifondi (ehk osakuomanike) varad lahus enda varadest.
Depoopank on kohustatud hoidma pensionifondi vara (välja arvatud pensionifondi arveldusarvel olevat raha) oma varast eraldi ning pidama fondi vara kohta eraldi arvestust. Pensionifondi vara, välja arvatud pensionifondi arveldusarvel olev raha, ei kuulu depoopanga pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada depoopanga võlausaldajate nõudeid.
Samuti on fondivalitseja kohustatud pensionifondi vara valitsema lahus enda varast ning sarnaselt depoopangaga ei kuulu pensionifondi vara ka fondivalitseja pankrotivara hulka ning selle arvel ei saa rahuldada fondivalitseja võlausaldajate nõudeid. Fondivalitseja pankroti korral rahuldatakse tema poolt valitsetavate pensionifondide osakuomanike nõuded fondivalitseja vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid.
5.2. Need põhimõtted tagavad investorite varade säilimise ka fondivalitseja ja depoopanga pankroti korra.
Olukorras, kus fondivalitseja läheb pankrotti või Finantsinspektsioon võtab temalt õiguse valitseda investeerimisfondi, läheb fondi valitsemisõigus üle pensionifondi depoopangale. Depoopank peab valitsemise üleminekust viivitamata teatama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Depoopank peab kolme kuu (Finantsinspektsioonil on õigus pikendada nimetatud tähtaega 18 kuuni) jooksul pärast talle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekut fondi valitsemise üle andma teisele fondivalitsejale. Kogu nimetatud perioodi jooksul jätkab depoopank pensionifondi korrapärast valitsemist.
Kui pensionifondi üleandmine ei ole võimalik, peab depoopank pensionifondi likvideerima. Likvideerimismenetluse alustamisest peab depoopank viivitamata teatama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Likvideerimisel müüb depoopank lühima võimaliku aja jooksul pensionifondi vara, rahuldab pensionifondi varaga seotud nõuded ja ostab pärast nõuete rahuldamist osakud osakuomanikult tagasi. Pensionifondi arvelt võib fondi likvideerimise kulud katta kuni 2% ulatuses pensionifondi vara väärtusest fondi likvideerimise alustamise päeval.
Osakute müügist saadud rahade eest omandab iga osakuomanik vastava arvu tema poolt valitud või valiku tegemata jätmisel Finantsinspektsiooni poolt määratud teise kohustusliku pensionifondi osakuid.
Olukorras, kus pankrotti läheb pensionifondi depoopank, sõlmib fondivalitseja depoolepingu uue depoopangaga. Nagu eelnevalt öeldud, välistatakse pensionifondi varad sellisel juhul depoopanga pankrotivarast.
Seega on seadusega kehtestatud kohustuste kogum, mille eesmärgiks pensionifondi osakuomanike vara igakülge kaitse ja pensioniinvesteeringute järjepidevuse tagamine.
5.3. Mis on investeeringute tagamise fond? Kas ja millises ulatuses tagab tagatisfond minu investeeringud pensionifondi?
Tagatisfond seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille eesmärgiks on teatud juhtudel tagada hoiustajate ja investorite investeeringud ning mille tegevust kontrollib nõukogu, kelle liikmed nimetavad Vabariigi Valitsus, Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja rahandusminister.
Tagatisfond koosneb kolmest osafondist: Hoiuste Tagamise Osafond, Investori Kaitse Osafond ja Pensioni Kaitse Osafond.
Pensioni Kaitse Osafond moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning selle arvel tagatakse tagatisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses selleks õigustatud osakuomanikule pensionifondivalitseja poolt tekitatud kahju hüvitamine.
Osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamine:
- Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning selline rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele, nõuab ta oma ettekirjutusega pensionifondivalitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tühistamist (sellisteks juhtudeks on fondivalitseja kohustatud omandama kuni 2% osakutest tema poolt valitsetavas pensionifondis). Tühistatud osakute arvel omandatakse kahju kannatanud osakuomanikule tekitatud kahju väärtuses selle pensionifondi osakuid, kuhu ta teeb kohustusliku kogumispensioni sissemakseid. Kahju suuruse määramisel võetakse arvesse kogu tekitatud varaline kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu võrreldes olukorraga kui rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud sarnaselt pensionifondi muu varaga. Rahandusminister võib kehtestada kahju suuruse määramise täpsema metoodika.
- Kui fondivalitseja poolt omatavate osakute tühistamisest ja sellest saadud rahalistest vahenditest ei jätku osakuomanikule kahju hüvitamiseks või fondivalitseja ei hüvita sellisel viisil kahju Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks, hüvitatakse pensionifondi osakuomanikule fondivalitseja poolt tekitatud kahju Tagatisfondi arvelt.
10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta hüvitatakse osakuomanikule täies ulatuses, kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90% ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on jätta teatud risk investeerija õlule, sundides teda täpsemalt kaalutlema, millisesse fondi raha paigutada.
Hüvitamise otsuse Tagatisfondi arvelt teeb Finantsinspektsioon ja edastab selle viivitamata Tagatisfondile. Tagatisfond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, arvates hüvitamisotsuse tegemise päevast, avaldama selle kohta vähemalt kahel korral teate üleriigilise levikuga päevalehes. Teade peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) pensionifondi nimetus, mille suhtes otsus tehti;
2) hüvitamisotsuse kuupäev;
3) andmed selle kohta, mis ajast ja kuidas on osakuomanikel võimalik saada teavet talle määratud hüvitise kohta.
4) hüvitamise kord ja tähtajad.
Määratud hüvitissumma eest omandatakse osakuomanikule maksimaalse täisarvu selle pensionifondi osakuid, kuhu osakuomanik hüvitamise ajal teeb kohustusliku kogumispensioni sissemakseid.
6. Liitumine
Kohustusliku kogumispensioniga saavad liituda kõik Eesti residendid, kelle eest tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes maksab ise enda eest sotsiaalmaksu.Kogumispensioniga liitumiseks tuleb Teil täita valikuavaldus. Avalduses tuleb märkida Teie isiku- ja kontaktandmed ning valida sobiv pensionifond, kuhu soovite oma kogumispensioni maksed suunata.
Avaldusi saab esitada vahemikus 1. november kuni 31. oktoober.
Vabatahtlikel liitujatel hakkab maksete kinnipidamise kohustus kehtima 31. oktoobrile järgneva aasta 1. jaanuarist. Kohustatud liitujatel, kes on sündinud 1983. aastal ning hiljem, algab II samba maksete kohustus 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.
NB! Liitumisavalduse esitamisega võetakse endale siduv kohustus – kogumispensionist ei saa enam loobuda.
Kus saab valikuavaldust täita?
- Pensionikeskuse "Minu konto" alateemas
- Pankade kontorites
- Kindlustusseltsides
- Interneti-pankades
Avalduse esitamise järel jõuab see reaalajas Eesti väärtpaberite keskregistrisse, kus Teile avatakse pensionikonto.
Informatsioon sellest, kas inimene on kogumispensioniga liitunud ja millal hakata kinni pidama kogumispensioni makseid, on liitumispäringuna kättesaadav ka Pensionikeskuses.
Kontohaldurid ja kindlustusseltsid
Kogumispensioniga on võimalik liituda pangakontorites ning kindlustustes.
Viited kontorite asukohtadele ja kontaktandmetele leiate siit:
Internetipangad
Interneti vahendusel on võimalik liituda kogumispensioniga, kasutades selleks erinevaid kanaleid:
- Pensionikeskuse "Minu konto" (autoriseerimiskanalid: ID-kaart, LHV, Krediidipank, Nordea pank, Sampo internetipank, U-net, Swedbank internetipank)
- i-pank - Eesti Krediidipank
- U-net - SEB Pank
- Swedbank
- LHV
- Danske Bank
Info vanusegruppidele
- Sündinud 1983. aastal või hiljem
Teile on liitumine kogumispensioniga kohustuslik. Kohustuslikuks liitumiskuupäevaks on Teie 18 aastaseks saamise aastale järgneva aasta 1. jaanuar. 1983. a sündinutel oli kohustuslikuks liitumiskuupäevaks 01.07.2002. a.
Liitumiseks tuleb Teil valida pensionifond. Noorte kohustuslike liitujate puhul on teistest erinev valikuavalduste kehtimise algus - nimelt hakkab kohustuslike liitujate valikuavaldus kehtima kohe selle esitamisel. See tähendab, et kui olete juba 19 aastane, kuid ei ole siiani kogumispensionimakseid tasunud, siis saate valikuavalduse esitada hiljemalt enne Teie pensionimakse esimest laekumist.
Juhul kui Te pensionifondi valikut ei tee, avab Eesti Väärtpaberikeskus Teile ise Maksuametist laekunud andmete alusel pensionikonto ning Teie maksed suunatakse Teile loositud pensionifondi. Fond loositakse kõigi valitsejate pakutavate võlakirja- ehk konservatiivse strateegiaga fondide vahelt.
- Sündinud varem kui 1983. aastal
Alltoodud avalduste esitamise tähtajad on vastavatele vanusegruppidele viimane võimalus liitumiseks.
Kuni toodud tähtajani on igal aastal võimalik liituda jooksvalt kuni 31. oktoobrini, maksete kinnipidamise algus tööandja poolt on 1. jaanuar.
| Sündinud | saab liituda kuni | |
|---|---|---|
| 1980.-1982. aastatel | 31.10.2010 | |
| 1977.-1979. aastatel | 31.10.2009 | |
| 1974.-1976. aastatel* | - | |
| 1971.-1973. aastatel* | - | |
| 1968.-1970. aastatel* | - | |
| 1965.-1967. aastatel* | - | |
| 1962.-1964. aastatel* | - | |
| 1957.-1961. aastatel* | - | |
| varem kui 1956. aastal* | - | |
* Sel ajal sündinud isikutel ei ole kogumispensioniga liitumine enam võimalik.
Loosi teel määratakse kohustatud liitujatele pensionifond ainult kohustusliku kogumispensioni konservatiivse strateegia fondide seast.
Kohustatud liituja, kellele on loositud kogumispensioni fond, saab selle kohta informatsiooni järgmistest kohtadest:
- Pensionikeskuse "Minu konto" alamenüüst,
- Internetipankadest,
- kõikidest pangakontoritest.
Kui kohustatud liituja soovib muuta loositud fondivalikut, tuleb tal esitada kogumispensioni valikuavaldus, kuhu märgib omale sobiva fondi. See valik hakkab kehtima vastavale liitumisperioodile järgneva aasta 1. jaanuarist.
Valikuavalduse alusel suunatakse uude fondi ainult sissemaksed.
NB! Loosimine toimub alles siis, kui laekub noore isiku esimene palgamakse!
7. Fondide info
Fondivalitseja on fondide haldaja, kes vastutab fondi tingimuste ning ka õigusaktide täitmise eest. Eestis tegutsevad kohustusliku kogumispensioni fonde haldavate ettevõtted on:
- ERGO Funds AS
- AS Swedbank Investeerimisfondid
- AS LHV Varahaldus
- AS SEB Varahaldus
- Danske Capital AS
- Nordea Pensions Estonia AS
Investeerimisfond ehk lihtsalt fond on raha kogum. Tema omanikud on investorid, kes on fondi raha paigutanud. Eestis tegutsevad kohustusliku kogumispensioni fondid:
- ERGO Pensionifond 2P1
- ERGO Pensionifond 2P2
- Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 25
- Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 50
- Kohustuslik Pensionifond Danske Pension Intress
- Nordea Pensionifond A Pluss
- Nordea Pensionifond A
- Nordea Pensionifond B
- Nordea Pensionifond C
- LHV Pensionifond L
- LHV Pensionifond S
- LHV Pensionifond XL
- LHV Pensionifond M
- LHV Pensionifond XS
- SEB Konservatiivne Pensionifond
- SEB Optimaalne Pensionifond
- SEB Progressiivne Pensionifond
- SEB Energiline Pensionifond
- Swedbank Pensionifond K1 (konservatiivne strateegia)
- Swedbank Pensionifond K2 (tasakaalustatud strateegia)
- Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia)
- Swedbank Pensionifond K4 (aktsiastrateegia)
Alates 1. jaanuarist 2010. a muutuvad järgmiste pensionifondide nimed:
|
|
Pensionifondi vana nimetus |
Pensionifondi uus nimetus |
|---|---|---|
|
II s |
PF LHV Uued Turud |
LHV Pensionifond XL |
|
II s |
PF LHV Maailma Aktsiad |
LHV Pensionifond L |
|
II s |
PF LHV Tasakaalustatud Strateegia |
LHV Pensionifond M |
|
II s |
PF LHV Dünaamilised Võlakirjad |
LHV Pensionifond S |
|
II s |
PF LHV Kvaliteetsed Võlakirjad |
LHV Pensionifond XS |
PF- Pensionifond
Võrdle kõiki fonde:
Eesmärkide määratlemine
Fondi valik on kogumispensioni süsteemis Teie kõige tähtsam valik. Seda tuleb teha hoolikalt ning järelemõeldult. Kindlasti ei tasu teha otsust hetkeemotsioonide ajel, vaid kaalutledes ning hoolikalt järele mõeldes. Kusagilt peab aga alustama.
Jõudmaks "Teie oma fondini" oleks kõigepealt mõistlik enda jaoks läbi mõelda kaks peamist investeerimise jaoks olulist küsimust: investeerimiseesmärk ja riskitaluvus.
Milline on minu investeerimiseesmärk?
Mida Te üldse soovite oma investeeringuga saavutada? Kogumispensionifondide puhul on eesmärk suhteliselt selge - parem äraelamine pensionieas. Ja selge on ka tõsiasi, et mida rohkem investeerida, seda suuremad on tulevikus Teie igakuised pensionimaksed.
Investeeringute lõppväärtus sõltub laias laastus kolmest asjast:
- regulaarselt investeeritav summa;
- investeeringute keskmine tootlus;
- investeerimisperioodi pikkus ehk aeg.
Mida suuremad eelnimetatud komponendid on, seda suurem on ka lõpptulemus ehk Teie kogumispensioni konto väärtus. Eesti kogumispensioni fondide puhul sõltuvad sissemaksed palgast ning aeg sõltub investori vanusest ja kogumispensioni süsteemiga liitumise ajast. Investeeringu tootlus sõltub aga fondi valikust. Mida suurem on aktsiate osakaal pensionifondis, seda suurem on võimalik fondi tootlus.
Pikas perioodis omab tootlus väga suurt tähtsust. Kui näiteks inimene investeerib 30 aastat iga kuu 300 krooni (brutopalk 5000), siis:
- 4% keskmise tootlusega on tema lõppsumma 206 000 krooni;
- 6% keskmise tootlusega 294 000 ning;
- 8% keskmise tootlusega 425 000 krooni.
Seega on tootlus teostatavatest valikutest määrava tähtsusega lõppsumma saavutamisel.
Milline on minu riskitaluvus?
Tuntud on fakt, et risk ja tootlus on omavahel seotud - mida suurem risk, seda kõrgem oodatav tootlus. Investeerimisnõustajaga nõu pidades võib tunduda kõik lihtne ja loogiline: pole hullu, kui väärtpaberid lühiajaliselt langevad - küll nad varem või hiljem ikka tagasi tõusevad. Kuid kui läheneda inimestele personaalselt, siis ka kõige agressiivsemaid investoreid ei jäta külmaks teadmine, et nende investeeringud on järsult väärtuses kahanenud.
Lihtne küsimus: Kuidas käitute, kui aktsiaturud kukuvad ning Teie fond kaotab 10% väärtusest ühe päevaga? Ühe kuuga? Ühe aastaga? Kas selline uudis on Teile vastuvõetav, et Teie investeeringud kahanesid sellises ulatuses? Riskitaluvuse määramiseks pakutakse terve rida erinevaid teste. Need võib enne investeerima asumist läbi teha ning vaadata, millise tulemuse testid Teie osas annavad.
Kuid üks reegel on täiesti selge: kui Teile pole vastuvõetav, et investeeringu väärtus võib täna olla väiksem kui eile, ei tohi aktsiatesse investeerida!
Täiendavaid kriteeriume fondide valikul
Pensionifondi valides võiksite kaaluda veel järgmisi kriteeriume:
- Fondijuht/Fondivalitseja. Millised on fondivalitseja ja temaga seotud ettevõtete kogemused varade paigutamisel? Kes on fondivalitseja omanikud? Millega on nad seni silma paistnud? Kes on fondijuht? Milline on tema haridus, kogemused? Kes on fondivalitseja ning millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega? Millised on nende inimeste kogemused? Kas need kogemused on rahvusvahelised? Millised on nende inimeste poolt seni valitsetud fondide tootlused indeksitega võrreldes? Ja kõige viimaks - kas Te usaldate neid inimesi?
- Kulud. Tähtis komponent fondi valikul on kulud. Õigusaktidega on küll fikseeritud fondi arvelt tasutavate kulude ülempiir, kuid lisaks sellele kaasnevad fondi investeeringutega ka tehingukulud jmt kulud. Kindlasti on passiivse investeerimisstiiliga fondi kulud kokkuvõttes väiksemad kui aktiivse investeerimisstiiliga fondil.
- Mugavus. Kuidas saate investeeringuid jälgida? Kuidas saate teostada suhtlust fondivalitsejaga ning kuidas saate ülevaadet oma investeeringutest? Kuidas on lahendatud võimalikud fondide tehnilise poolega soetud küsimused nagu valikuavalduse teostamine, fondi muutmine jne?
- Selgus. Kui selgelt on väljendatud fondi investeerimispõhimõtted ning -poliitika? Kui selge on Teile edastatud informatsioon võimalike kulude struktuuri ning suuruse kohta?
7.2. Fonditasude võrdlused
Fonditasude võrdlused on koostatud fondide tingimuste põhjal.
Analüüsitavad näitajad:
- Osakute väljalasketasu
- Osakute tagasivõtmistasu
- Pensionifondi valitsemistasu
Konservatiivsed fondid
| Väljalasketasu | Tagasivõtmistasu* | Valitsemistasu | |
|---|---|---|---|
| ERGO Pensionifond 2P1 | 0% | 1% | 0,75% |
| Swedbank Pensionifond K1 | 1,5% | 1% | 1,19% |
| LHV Dünaamilised Võlakirjad | 1% | 1% | 1,2% |
| LHV Kvaliteetsed Võlakirjad | 1% | 1% | 1,2% |
| Nordea Pensionifond C | 0% | 1% | 1,1% |
| Sampo Pension Intress | 1% | 1% | 1,20% |
| SEB Konservatiivne Pf. | 0% | 1% | 1,2% |
Tasakaalustatud fondid
| Väljalasketasu | Tagasivõtmistasu* | Valitsemistasu | |
|---|---|---|---|
| Swedbank Pensionifond K2 | 1,5% | 1% | 1,49% |
| LHV Tasakaalustatud Strateegia | 2% | 1% | 1,63% |
| Nordea Pensionifond B | 0% | 1% | 1,5% |
| Sampo Pension 25 | 1% | 1% | 1,75% |
| SEB Optimaalne Pf. | 0% | 1% | 1,3% |
Progressiivsed fondid
| Väljalasketasu | Tagasivõtmistasu* | Valitsemistasu | |
|---|---|---|---|
| ERGO Pensionifond 2P2 | 0% | 1% | 1,25% |
| Swedbank Pensionifond K3 | 1,5% | 1% | 1,59% |
| LHV Maailma Aktsiad | 1% | 1% | 2% |
| LHV Uued Turud | 2% | 1% | 1,88% |
| Nordea Pensionifond A | 0% | 1% | 1,6% |
| Sampo Pension 50 | 1% | 1% | 1,85% |
| SEB Progressiivne Pf. | 0% | 1% | 1,5% |
Agressiivsed fondid
| Väljalasketasu | Tagasivõtmistasu* | Valitsemistasu | |
|---|---|---|---|
| Nordea Pensionifond A Pluss | 0% | 1% | 1,9% |
| SEB Energiline Pensionifond | 0% | 1% | 1,7% |
| Swedbank Pensionifond K4 | 1,5% | 1% | 1,59% |
* Tagasivõtmistasu ei võeta vanaduspensioniealistelt osakuomanikelt ega nendelt, kellel sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem.
Mõisted
- Väljalasketasu - osakute väljalaskmisel fondivalitseja poolt võetav teenustasu
- Tagasivõtmistasu - osakute lunastamisel (fondivalitseja poolt tagasi võtmisel) fondivalitseja poolt võetav teenustasu.
- Valitsemistasu - tasu pensionifondivalitsejale pensionifondi valitsemise eest. Valitsemistasu ei too osakuomanikule kaasa täiendavaid rahalisi arveldusi, vaid selle võrra väheneb osaku puhasväärtus (NAV).
