Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt suureneb lähitulevikus veidi nende ettevõtete hulk, kel tekib probleeme laenude tagasimaksmisega, samas jääb raskustes ettevõtete arv kordades väiksemaks, kui see oli 2008.–2010. aasta majanduskriisi ajal.

Luminori klienditeenuste juhi Kaspar Korgi sõnul tuleks kinnisvara ostu korral küsida pakkumisi mitmelt erinevalt pangalt, kuna tihti teeb soodsamate tingimustega laenupakkumise keegi teine kui kodupank.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute küsitluse kohaselt on pooled eestimaalastest võtnud laen, samas veerand inimestest ei tuleks toime ühe pereliikme sissetuleku äralangemisel.

Maksu- ja tolliameti (MTA) maksuauditi osakonna juhtiva maksuaudiitori Madis Laasi sõnul viitab kolmanda kvartali kontsernisiseste laenude statistika sellele, et Eesti ettevõtetel on vähem vabu rahalisi vahendeid, mida seotud isikutele välja laenata. 

Kiire hinnatõus pole hetkel Eestis enam isegi niivõrd uudis, kui karm fakt, millega kõik inimesed igapäevaselt silmitsi seisavad. Ehkki hinnatõusu põhjused on selged, on paljude mõtteis olulisem küsimus: kuidas selle kiire muutusega toime tulla ja tagada, et kasvav ostukorvihind ei laastaks igakuist eelarvet?

Rahanappuse korral kiputakse käsi ulatama väikelaenu suunas, mis võib mõnes olukorras pakkuda ajutist abi. Kuna väikelaenu taotlemisel pole vaja tagatist ning kogu laenuprotsess on enamikes Eesti laenufirmades üpris lihtne, on ka selge, kuidas sellised tagatiseta laenuvõimalused on osutunud paljudele üheks väljapääsuks. Veelgi enam, uudsed krediidikontod, mis on teatud viisil asendanud krediitkaardid, on ehitatud lausa igakuisele laenusüsteemile: kui maksta osa krediidilimiidist tagasi, saab alati taotleda uuesti lisalaenu.

Ehkki laenufirmad hindavad taotluseid karmilt ning igaüks sugugi laenule positiivset vastust ei saa, muudavad lihtsus ja kättesaadavus väikelaenu ahvatlevaks, eriti, kui talve eel tuleb arvestada potentsiaalselt hiiglaslike elektriarvetega.

Olenevalt sissetuleku suurusest ja olemasolevatest kohustustest võib väikelaenusumma ulatuda tuhandete eurodeni (isegi 25 000 euroni). Selline laenusumma võib paljude jaoks tunduda hea lahendusena, mis aitab lahendada nö eelarveaugud ning katta ootamatult kõrged väljaminekud, mis on tekkinud järsult kasvanud hindadest.

Laenuprobleemid on kärmed tekkima

Kõikidest ratsionaalsetest põhjustest hoolimata ei ole aga väikelaen sugugi hea lahendus selleks, et konkreetselt hinnatõusuga toime tulla, ükskõik kui ahvatlevana see väljapääs ka ei tunduks. Väikelaenu sihtotstarve on küll vaba, kuid igapäevakulude jaoks laenamine on kiirtee laenulõksu, millest pääsemine võib olla äärmiselt keeruline.

Laenates raha igapäevasteks väljaminekuteks nagu toidu või kommunaalkulude katmiseks „sulab“ võetud väikelaen ootamatult kiiresti ilma, et sellest saaks reaalselt pikaajalist väärtust. Järgmisel kuul tuleb silmitsi seista sama probleemiga: pole piisavalt raha kulutuste katmiseks, mis tähendab, et vajatakse uut väikelaenu. Niimoodi saab alguse aga paratamatu laenuring ning võlgnevused võivad aina kuhjuda.

Kuigi hetkel võib tunduda igapäevakulutuste katmine keeruline, siis enne väikelaenu taotlemist tuleb ratsionaalselt kaaluda, kas uue laenu igakuiseid makseid oleks võimalik üldse katta. Esialgu võib 50-eurone lisaväljaminek tunduda väikesena, ent tegemist on ühekordse laenuga, mida tuleb siiski pikema aja jooksul igakuiselt tasuda. Kui niigi on rahanappus käes, võib väikelaen muuta olukorra vaid hullemaks.

Väikelaenu tasub võtta ainult pikaajalistel eesmärkidel: näiteks remontimine, vajaliku kodutehnika või mööbli soetamine, haridus vms. Igapäevased väljaminekud ei ole kunagi hea põhjus laenamiseks. Hinnatõusuga võitlemiseks ja toimetulemiseks võib olla mitmeid muid väljapääse, kuid tagatiseta laenud, krediitkaardid ja järelmaksud ei ole paraku kohe kindlasti sobivad viisid.