Ühiskond
Esmaspäev, 11 Detsember 2017 10:13

Hinnang Eesti ärikeskkonnale veidi üle keskmise

Swedbanki läänemeremaade konkurentsivõime indeks näitab, et Eesti positsioon on küll veidi üle Läänemeremaade ja Euroopa Liidu keskmise, kuid ei ole viimase kolme aastaga maailma tippudele lähemale nihkunud. Eesti ärikeskkond sai 2017. a. 10-punktisel skaalal 7,7 punkti, mis näitab, et oleme maailma parimatest 23% võrra tagapool. Skandinaavia riikidele järele jõudmiseks on veel pikk tee minna. Eesti reiting jäi alla kõrgeima hinnangu saanud Rootsile, Norrale, Soomele, Taanile ja Saksamaale, aga oli kõrgem Euroopa Liidu liikmete keskmisest, Leedust, Poolast, Lätist ja Venemaast. Venemaa ärikeskkond sai valitud riikidest madalaima hinnangu.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on vaja pingutada selleks, et majanduskasv jätkuks ning sellest peavad kasu saama kõik inimesed.
Kolmandas kvartalis Eesti majanduskasv aeglustus veidi esimese poolaastaga võrreldes, kuid püsis ehitusinvesteeringute toel siiski tugev. Palgatulu kasv oli kiire, kuid siiski kooskõlas majanduse nominaalkasvuga. Eratarbimise kasvutempo kiirenes, kuid elanike tarbimiskäitumine on endiselt ettevaatlik ja Eesti eksporditulud ületavad kulutusi impordile oluliselt.
Neljapäev, 30 November 2017 12:44

Majanduskasv on endiselt väga kiire

  • Majanduskasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud
  • Kõige enam pidurdas kolmandas kvartalis majanduskasvu põlevkivisektor
  • Ikka on probleemiks madal tootlikkus
  • Impordi ekspordist kiiremat kasvu saab investeeringute kasvu taustal lühiajaliselt vaadata pigem soodsa arenguna
  • Paranenud majandusolukord ja eurorahade laialdasem kasutuselevõtt võimaldaks valitsusel rohkem reserve koguda

Eesti SKP aastakasv aeglustus kolmandas kvartalis 4,2 protsendini ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud kvartalikasv 0,3 protsendini. Kasvu aeglustumine võrreldes teise kvartaliga tulenes valdavalt energeetikasektorist ja tarbimismaksudest. Kuise statistika, näiteks tööstustoodangu mahuindeksi põhjal, oleks võinud oodata veel järsemat majanduskasvu aeglustumist. Arvestades aga, et Eesti majanduse potentsiaalne kasv on umbes 3 protsenti, on 4,2 protsenti majanduskasv endiselt kiire.

SKP kasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud. Neljanda kvartali alguses hindavad ettevõtted tööjõupuudust hoopis suuremaks ning koos sellega on tugevnenud palgasurve. Teenindussektori hinnangud tööjõupuudusele sarnanevad eelmise majandusbuumi tipptasemega (vt joonis).

Tööjõupuuduse üheks põhjuseks on ettevõtete vähene tootlikkuse kasv. Pärast 2009. aasta majanduskriisi on majanduskasv toetunud varasemast enam hõive suurenemisele ning vähem tootlikkusele. Sellist kasvu hakkab aga varem või hiljem piirama töötajate nappus. Välistööjõud saab pakkuda vaid ajutist leevendust, kuid kui tootlikkus ei kasva, on raske ka palku tõsta.

Sellises olukorras peab valitsus jälgima, et eelarvepoliitika ei suurendaks ülekuumenemise ohtu. Arvestades majanduse paranenud olukorda ja eurorahade laiemat kasutuselevõttu, võiks riigieelarve olla nominaalselt ülejäägis.

Kõige rohkem mõjutas majanduskasvu aeglustumist kolmandas kvartalis põlevkivisektor. Elektrienergia- ja õlitootmine on tänu paari aasta eest madalseisus olnud naftahinna tõusule taastunud ja andis märkimisväärse osa nii esimese kui ka teise kvartali majanduskasvust, kolmandas kvartalis selle teguri mõju aga taandus. Samuti pidurdas majanduskasvu aktsiisitõusu tõttu vähenenud tootemaksude panus majanduskasvu. Teises kvartalis paisutas tootemaksude panust majandusse aktsiisikaupade varumine enne maksutõusu.

Impordi ekspordist kiiremat kasvu tasub vaadata pigem soodsa arenguna. Ühest küljest on selle taga madala lisandväärtusega tööstusharude ekspordi vähenemine – need harud annavad küll suure osa tööstussektori käibest, kuid mõjutavad kasumeid ja palku vähem. Teisalt kiirendab impordikasvu investeeringute taastumine. Kuna investeeringud on üsna impordimahukad, suureneb investeeringute kasvades import kiiresti. Investeeringute kasv on aga vajalik tootlikkuse suurendamiseks ja majanduskasvu jätkumiseks.

Neljanda kvartali kohta teada olevad andmed näitavad, et mõnevõrra on aeglustumas seni majanduskasvu vedanud ehitussektori kasv. Töötlevas tööstuses seevastu püsivad ettevõtjate ootused toodangu kasvu suhtes kõrgel ning oktoobri tööstustoodangu andmed osutavad lausa töötleva tööstuse kasvu kiirenemisele. Samuti on suurenenud tööstusettevõtete ootused hinnatõstmise võimaluste suhtes. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 19. detsembril.

Aastases võrdluses kasvas SKP püsivhindades 4,2% ning jooksevhindades 8,9%.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes