Ühiskond
Eesti 2018. aasta enam kui kümne miljardi euro suurune riigieelarve seaduse eelnõu läbis 18. oktoobril riigikogus esimese lugemise, muudatusettepanekute tähtaeg on 1. november.
Euroopa Keskpanga (ECB) juht Mario Draghi ütles 18. oktoobril, et kui tahetakse heakskiitu ettevõtjasõbralikele reformidele, peavad need tooma majandusliku kasu kõigile.
Kinnisvaraekspertide hinnangul Eestis kinnisvarasektori ülekuumenemist karta pole, sest kliendid ja turuosalised on teadlikumaks muutunud; suurimad ohud võivad tulla väljastpoolt kinnisvarasektorit ja Eestit.
Euroopa Komisjon plaanib kiirendada pangandusliidu seni puuduvate osade loomist, et jõuda tuleval aastal pangandusliidu loomisega lõpule, muutmaks majandus- ja rahaliit stabiilsemaks ja šokkidele vastupidavamaks ning piirata avaliku sektori osalust riskide jagamisel.
Riikide eeldused ja võimalused majanduskasvuks on erinevad. Majanduskasv ei ole ühtlane, vaid võib aastate lõikes erineda, olla tsükliline. Majanduse kasvupotentsiaal ehk kasvuvõime, mille määravad muu hulgas riiklikud institutsioonid, inimeste hulk ning nende oskused ja teadmised, ettevõtete tootmisressursid, tootmistehnoloogia jne, seevastu aastate lõikes hüppeliselt ei muutu, vaid areneb järk-järgult. Kui vaadata Eesti majandust, siis stabiilselt ja kindlalt suudab see kasvada umbes 3–4% juures.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes