Lapsele igakuise elatise sissenõudmiseks kehtestatud reeglite rakendamiseks tuleb algatada täitemenetlus elatise sissenõudmiseks, kirjutab Linnar Liivamägi, riigikogu õiguskomisjoni nõunik.

Täitemenetluses on seadusandja järjepidevalt käsitlenud lapse elatise nõuet erilise nõudena. Selle nõude prioriteetsus teiste sundtäitmisel olevate nõuete suhtes lähtub tõsiasjast, et lapse elatis on vajalik lapse igakülgset arengut tagavate põhivajaduste rahuldamiseks. Ka varem on täitemenetluse norme selles osas mitmel korral täiendatud ja täpsustatud, ikka selleks, et tõhustada lapse elatise sissenõudmist, luua suuremat õigusselgust ja ühtlustada õiguspraktikat,...

Riigikohus tegi 28. detsembril 2021 lahendi asjas nr 3-19-1257, milles käsitles küsimust, millal algab maksusumma sundtäitmise aegumistähtaja katkemine ning kuidas määrata kindlaks uue aegumistähtaja kulgemise algust.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kui vanem ei täida vabatahtlikult kohtulahendit lapsega suhtlemise korra kohta ning seejärel ebaõnnestub ka lepitusmenetlus, tuleb kohtul teha lahend, mis on sundtäitetav. Kuna lepitusmenetluse ebaõnnestumise määruse alusel saab algatada täitemenetluse, tuleb selles määruses märkida, kas lisaks sunniraha määramisele on kohtutäituril lubatud suhtluskorra täitmiseks ka jõudu kasutada.

Kohtutäituri poolt algatatud sundtäitmist saab vältida kohtusse hagi esitamisega. Sellises vaidluses saab nõudele vastu vaielda mitte üksnes põhjusel, et nõue on juba täidetud või ajatatud või tasaarvestatud, vaid võlgnik võib väita ka näiteks seda, et leppetrahv, viivis või intress on liiga suur või et tal on õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest kuni sissenõudja on omapoolse kohustuse täitnud.