Kuigi üliõpilaste ettevõttesse praktikantideks võtmine on üks lihtsamaid
koostöövorme, võib firma hoopis enam kasu lõigata ühisest ettevõtmisest
ülikooliga, mille tulemusena tehakse mõni ümberkorraldus tootmises,
sünnib uus tehnoloogia või toode.
TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juht Tea Varrak ütleb, et ootab
koostööd soovivaid ettevõtjaid keskuse poole pöörduma. „Alati võivad
ettevõtjad meilt nõu küsida, kuid alati peab mõtlema, kas iga probleemi
lahendamiseks on kohe vaja teadlast,“ sõnab ta. „Bürokraatia ja inimeste
kättesaamatuse taha ei tohiks küll koostöö ettevõtjatega jääda, selleks
meie keskus ongi. Meie roll on õiged küsimused edasi suunata ja me
oleme võtnud kohustuse kõikidele küsimustele vastatata.“
Varraku sõnul eelistab tehnikaülikool ettevõtjaid, kes tahaks lahendada
mõnda tehnoloogilist probleemi või mõnd uut tehnoloogiat välja töötada.
„See oleks huvipakkuv meie teadlastele, doktorantidee ja
magistrandidele,“ ütleb ta. „Ja muidugi meeldiks meile, kui kujuneks
pikaajalisem koostöö. Näiteks Saku õlletehasega on meil pikaajaline
koostöö olnud, oleme lahendanud selle firma kõikvõimalikke probleeme
ning selle tulemusena nemad saanud ka kulusid kokku hoida.“
Varrak ütleb, et ettevõtjad võiksid enam olla huvitatud
keskkonnateemadest – säästlikumate tehnoloogiate kasutamine hoiab kokku
ettevõtja raha, niisamuti ka hästi läbi mõeldud ja korraldatud
prügimajandus.
TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura sõnab, et ettevõtjad on
praegu, masujärgselt, väga huvitatud erinevatest koostööprojektidest
ülikoolidega ning kõikvõimalikest programmidest, mille kaudu saab asju
odavamalt teha või raha taotleda. „Kui umbes 4 aastat tagasi käisin ise
Äripäeva seminaride raames kõik Eesti maakonnad läbi ja rääkisin
ettevõtjatele kui kasulik on ülikoolidega koostööd teha, siis ei võtnud
keegi eriti vedu. Oli kinnisvarabuumiaeg, raha tuli lihtsalt, nüüd aga
oleme ajas, kus ettevõtjatel on suur huvi asju teha, aga raha on vähe,“
räägib ta. „Ega koostöö alustamisega muud kunsti polegi, kui võtta TÜ
koduleheküljelt telefoninumbrit ja helistada kasvõi näiteks minule, siis
saab edasi vaadata, kas ja mis laadi koostööd võiks teha.“
TÜ pakub mitmeid teenuseid, millest võiks ettevõtjatele kasu olla:
energiatõhusa ehituse teenused, töötervishoiualased teenused,
teadusaparatuuril põhinevad laboriteenused. Lisaks lööksid ülikooli
teadlased Puura sõnul oma kogemuste ja oskusteabega huvitavates
projektides kaasa, jutt käib näiteks biomeditsiini, materjaliteaduse,
robootika jne valdkondadest.
Eriti paneb ta ettevõtjatele südame peale, et nad pööraksid rohkem
tähelepanu intellektuaalse omandi kaitsmisele ja oma intellektuaalsete
omandite portfellide ülesehitamisele. „Kardetakse, et patenteerimine on
kallis ja meil Eestis ongi väga vähe patente võrreldes ülejäänud
Euroopaga. Aga kui saab omandit kaitsta, siis kindlasti tuleb seda ka
teha. Rahvusvahelises konkurentsis ei saa olla, kui su intellektuaalne
omand on kaitsmata,“ räägib ta. „Ka see on üks valdkondadest, kus saab
ülikooliga koostööd teha. Me saame nõustada selles valdkonnas ning meil
on kõrge kompetents sel alal.“
EBSi rektori Peeter Grossi sõnul polegi ülikooliga koostööd soovivale
ettevõtjale muud soovitust, kui et võtke kooliga ühendust. „EBS on
suhteliselt väike ülikool ja ettevõtjatel on meiega lihtne suhelda,“
sõnab ta. „Seda kindlasti ei juhtu, et ei jõua õige inimesena või
põrkuks ettevõtja meiega suheldes mingile bürokraatiale.“
Jah, mängureeglid kasvõi praktikakohtade valikul on ka EBSil. „Me
tahaks, et meie üliõpilased teeksid oma praktikaid suuremates ja
rahvusvahelisemates firmades, kui on just tegevust alustanud
ühemehefirma. Kuid meie väga suur huvi on olla lähemal ettevõtjatele ja
ettevõtlusmaailmale, oleme selles suhtes veidi pragmaatilisemad kui ehk
suured Eesti ülikoolid. Ettevõtjatega koostöö on meile eluline huvi,
sest meie lõpetajad suunduvad ju ettevõtlusse,“ räägib Kross.
Ta räägib, et EBSi magistrandid on valdavalt töötavad inimesed ja neil
on komme otsida ülikooli bakalaureusetudengite seast oma firmadesse
töötajaid. Samuti on ettevõtjad pöördunud ülikooli sooviga leida mõnd
välistudengit nt kui on vaja Hiina keele asjatundjat. Nii läks Tallinna
sadama konteinerterminaliga, et kui nad alustasid koostööd Hiinaga, siis
said EBSi Hiinast pärit tudengid selle projekti juures abiks olla.
Krossi sõnul on EBSil pidevalt käimas mitmeid ühiseid ettevõtmisi
ettevõtjatega – näiteks praegu LHV pangaga: LHV aitab ülikooli
valmistada ette investeerimisspetsialiste, nende inimesed käivad
tudengeid õpetamas ning LHV annab ka rahalist toetust. Programmi eesmärk
on, et üliõpilased saavad kvalifikatsiooni, mis võimaldab taotleda
rahvusvahelist sertifikaadi, mis omakorda avab maailmas uksi mistahes
finantsasutusse tööle asudes.
