Reede, 07 Aprill 2017 14:11

Aktsiisitõusude mõju tarbijahinnaindeksile jätkub lähikuudel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Sulev Pert, Eesti Panga ökonomist
Sulev Pert, Eesti Panga ökonomist Eesti Pank
  • Nafta ja toiduained olid maailmaturul märtsis odavamad kui veebruaris
  • Eesti ja euroala alusinflatsioon püsib endiselt aeglane

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade inflatsioon märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3,4%lt 2,8%ni. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Energia hinnad tõusid aastaga 7% ning toidukaubad, sh alkohol ja tubakas kallinesid 4,5%, kuid alusinflatsiooni määr oli endiselt madal, 1%.

Hinnasurve maailmaturul nõrgenes märtsis veidi ning see kajastus ka Eesti tarbijahindades. Märtsikuu alguses odavnes maailmaturul toornafta, sest USAs suurenes nafta tootmine, mis tasakaalustas OPECi riikide tootmismahu varasema piiramise mõju. Ka toidutoormed oli märtsis veebruariga võrreldes odavamad, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel 2,3%. Nafta odavnemise mõju Eesti tarbijahindadele oli vahetu: mootorikütused odavnesid kuuga 1,3%. Toidutoormete hinnatõusud ja -langused maailmaturul aga kanduvad Eesti hindadesse üle tavaliselt kolme kvartali jooksul.

Toiduainete kallinemisest ligi poole ehk 2 protsendipunkti põhjustas alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus selle aasta alguses. Kuna ettevõtted soetasid möödunud aasta lõpus suuri laovarusid, on maksumõju seni kandunud tarbijahindadesse üle aeglasemalt kui eelmisel aastal. Seetõttu võib eeldada, et aktsiisitõus mõjutab tarbijahindu ka lähikuudel.

Euroala keskmine hinnakasv aeglustus märtsis 2%lt 1,5%ni, sealhulgas madalama alusinflatsiooni määra tõttu. Alusinflatsioon on rahapoliitika tegemisel oluline näitaja, sest seda vaadatakse koos majanduse teiste võtmenäitajatega. Euroala alusinflatsioon, milles ei ole arvestatud volatiilseid energia ja toiduainete hindu, aeglustus peamiselt tööstuskaupade tõttu. Tööstuskaubad odavnesid mitmes euroala suuremas riigis edasi hoolimata asjaolust, et toorainete ja tootmises kasutatavate vahetarbekaupade hinnatase on aastaga tõusnud. Kuna alusinflatsioon oleneb majanduse aktiivsusest ja küsitlusandmed (baromeetrid) viitavad euroala majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele, võib eeldada, et alusinflatsioon aasta jooksul kiireneb.

eesti euroala inflatsioon 07042017

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Eluaseme hinnaindeksit mõjutasid enim Tallinna korterid
    Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes I kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet.
  • Ebaausate „ärimeeste“ taltsutamiseks on vaja tõhusamaid abinõusid
    Ebaausate „ärimeeste“ taltsutamiseks on vaja tõhusamaid abinõusid Justiitsministeerium soovib piirata süstemaatilist maksejõuetuse põhjustamist ja tankistide kasutamist, täpsema seaduse väljatöötamiskavatsusega plaanitakse välja tulla sügisel.
  • Soome valitsus kiitis heaks Balticconnectori gaasitoru projekti
    Soome valitsus kiitis heaks Balticconnectori planeeritava Soome ja Eesti gaasivõrku ühendava gaasitoru projekti Soome majandusvööndisse jääva 22 kilomeetrise lõigu ehitamise.
  • Kaubanduses tihe konkurents
    Kaubanduses tihe konkurents

    Swedbanki hiljuti läbiviidud uuringu järgi ootavad jaemüügiettevõtted käesoleval aastal keskmiselt 6% müügikäibe tõusu. Käibe kasvust hoolimata on jaemüügiettevõtete kasumlikkus madal ning kasumi osakaal käibes on viimastel aastatel vähenenud. Selle taga on osaliselt tööjõukulude kiire kasv, mis moodustab kogukuludest umbes kümnendiku. Swedbanki uuringu järgi oli ligi kolmandikul ettevõtetest mõni kahjumiga töötav pood. Selle aasta esimese kvartali finantstulemused olid aga mõnevõrra eelmistest aastatest paremad, sest erinevalt viimasest kolmest aastast kasvas käive kuludest kiiremini. See tõi kaasa kasumlikkuse paranemise.

  • Maagaasi import tõusis maikuus ligi kolmandiku võrra
    Maagaasi impordimaht ulatus maikuus 303 gigavatt-tunnini, mida on 29 protsenti enam kui möödunud aastal, teatas Elering.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes