"Teisisõnu, kuigi kuue kuu Euribori osas võib tõenäoliselt oodata ligi 3 protsendi tasemele siirdumist, ei tõuse tõenäoliselt uute väljastatavate eluasemelaenude intressid tulevatel perioodidel sarnases ulatuses," selgitas Eliste Arco Vara septembrikuises turu-ülevaates.
Viitajaga võib see tema sõnul viia aga refinantseerimise soovide kasvuni. Seda eeldades, et eesolevatel kvartalitel ei avaldu elamispindade turul oodatust suurem nominaalne hinnalangus. "Reaalne hinnalangus saab elamispindade turul siiski tõenäoliselt 2023. aastal avalduma, kus üldine tarbijahindade kasv püsib kiirem kui elamispindade võimalik hinnatõus," selgitas analüütik.
Elamispinna kättesaadavus on tema sõnul 2022. aastal jätkuvalt halvenenud ning kuigi aasta keskpaigast näib, et edasine hinnatõus on peatunud, on paralleelselt eluasemelaenude võtmisega seotud kulutused kui ka energiahinnad tõusnud, mõjutades eeskätt üksikelamute turgu.
Müügipakkumiste arv on kiirelt suurenemas ning korterituru näitel oli Eestis oktoobri alguse seisuga juba analoogses mahus müügipakkumisi kui kaks aastat tagasi samal perioodil.
Samas võrreldes näiteks aastatega 2014–2016 on siiski müügipakkumisi jätkuvalt ligi kolmandiku võrra vähem ning seetõttu on Eliste vaates ka keeruline täna näha, et suurenev müügipakkumine võiks kuigi järsult viia elamispindade süvendatud hinnalanguseni, kuna ka aastatel 2014–2016 elamispindade hinnad jõudsalt iga-aastaselt kasvasid, kuid oluliselt parema elamispinna kättesaadavuse kontekstis kui praegu.
"Mida enam lähikuudel elamispindade turul tehingute arv taandub, seda rohkem hakkavad meedias esile kerkima negatiivsed uudised. Septembris aset leidnud tehingute arvu langust saatis ka võrreldes augustiga Eestis keskmiselt ligi 9 protsendi võrra alanenud mediaanhind ehk 1943 eurot ruutmeetrist, kuid seni oli tegemist pelgalt tehtud tehingute struktuuriliste muutustega ning üldplaanis ei ole üksikobjektide lõikes olnud turul hindade langust seni täheldada," märkis ekspert.
Sealjuures on aga juba märgata, et augusti tipptasemelt on asunud mitmetes linnades müügipakkumiste hinnad langema ning võib eeldada, et mõningane nominaalne hinnalangus võib hiljemalt 2023. aasta kevadeks avalduda siiski ka tegelikkuses tehtud tehingutes ning seda eeskätt järelturukorterite lõikes.
Kinnisvaraturu pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt on Eliste hinnangul ebatõenäoline, et tänane halvenev turusituatsioon võiks viia aastatega 2008–2009 analoogse elamispindade hinnalanguseni, kuid turg kipub üldiselt nii alla kui ka üles liikudes üle reageerima ning mõningased tagasilöögid ei ole siiski lähikvartalitel välistatud. Lühiajaliselt kiire palgakasv inflatsioonilises keskkonnas püsib, võimaldades kinnisvarade hinnakasvu aeglustumise taustal elamispinna kättesaadavusel veidi paraneda.
Peatselt taasvallandub Eliste sõnul aga tõenäoliselt ääremaastumise jätkumine, kuna Eesti väikepiirkondade tootmisettevõtted võivad hakata tuludest kiiremini suurenevate kulude taustal ettevõtteid üha enam sulgema, soodustades peamiselt Tallinna magalapiirkondade ning pealinna lähiümbruse korterituru aktiivsust kui ka väljarännet eeskätt Soome.
"Tarbijaskonda hirmutavad uudised nii võimalikust ligi 50-protsendisest elamispindade hinnalangusest või ka 5 protsendini küündivast Euriborist on aga täna paraku selgelt ülehinnatud, mille juures 5 protsendi tasemele küündiva Euribori taustal oleks kinnisvaraturg euroala valitsussektori tänase võlakoormuse taustal meile üks väiksemaid võimalikke sotsiaalmajanduslikke probleeme," osutas analüütik.
