"Balti riigid on olnud viimastel aastatel kõige efektiivsemad toetuste kasutajad ning oma positsiooni suudeti hoida. Perioodi kokkuvõttes võib öelda, et Eesti suutis võtta eurotoetusest peaaegu maksimumi, kuid raport märgib ka, et Eesti taristusse tehtud suured investeeringud on tekitanud arutelu, millist mõju avaldab nende haldamise ja hooldamise kulu riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetele. Samuti on linnastumine Eestis endiselt probleemiks, kuigi maapiirkondade arengusse on suunatud suuri summasid," ütles KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers pressiteates.
Toetuste kasutamise efektiivsust näitab eraldatud ja väljamakstud toetussummade vahe, mis oli kõige parem ehk 11 protsenti Eestil, Leedul ja Lätil oli sama näitaja vastavalt 12 ja 19 protsenti ning kõige kehvem ehk 54 protsenti Rumeenial.
Eestis oli 2014. aasta lõpuks lepingutega kaetud ühtekokku 98 protsenti ja välja makstud 87 protsenti EL-i poolt eraldatud toetuste mahust, näitab analüüs. Protsentuaalselt oli väljamakseid kõige rohkem ehk 88 protsenti summadest Leedus, Eestis ja Ungaris oli väljamaksed 87 ja Lätis 86 protsenti.
Eestis tehti eelarveperioodil 2007-2013 suuri investeeringuid taristusse, sealhulgas teedesse, vee- ja jäätmemajandusse, samuti koolidesse, haiglatesse, kogukondlikesse hoonetesse ja teadus-arendustegevuse infrastruktuuri. Lisaks paigutati raha kaasaegse tehnoloogia arendamise keskustesse ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamisse.
Eurotoetused moodustasid eelarveperioodil 17,4 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis oli veidi enam Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest 15,5 protsendist. Kõige rohkem ehk 24,1 protsendi ulatuses mõjutasid toetused SKP-d Ungaris, kõige vähem aga Horvaatias, kus toetused mõjutasid SKP-d vaid 3 protsenti ulatuses.
"Uuel eelarveperioodil tuleb eurotoetusi rakendada nii, et neist tõuseks suurt tulu pikas perspektiivis. Sisuliselt on tegu tulevikuinvesteeringutega, mis peavad toetama riigi majandusarengut ning üldise heaolu tõusu," märkis Jegers.
Eelarvperioodiks 2014-2020 on Eestile eraldatud 5,9 miljardit eurot varasema 3,4 miljardi euro asemel. Raport märgib, et pikas perspektiivis muutub Eesti netosaajast netomaksjaks ning seetõttu on vaja eurotoetustele läheneda strateegiliselt, et nende mõju oleks püsiv.
Uue eelarveperioodi keskne eesmärk on tootlikkuse ja tööhõive kasv, mille saavutamiseks investeeritakse 30 protsenti toetustest haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalsesse kaasamisse ning teised 30 protsenti teadus-arendustegevusse, innovatsiooni ja ettevõtluse süvendamisesse. Erinevalt varasemast perioodist läheb vähem raha transporti, ressursitõhususse ja keskkonnakaitsesse.
KPMG analüüs EU Funds in Central and Eastern Europe – Progress Report 2007-2014 vaatleb Euroopa Liidu 11 uusimat liikmesriiki, kes ühinesid aastatel 2004-2013: Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. Uuring analüüsis Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF).
