Samas tõdes Eamets, et sõltub, mis sektoriga on tegemist. "Aga eks Eesti Panga ülesanne ongi süstida majandusse natuke rohkem optimismi, kui seal täna on. Tõsi on ka see, et nagu esitlusel märgiti, on energiahinnad ja toormehinnad langenud, inflatsioon aeglustunud ja tekkinud ka lootus, et aasta teises pooles hakkavad intressid langema," tõdes ökonomist.
Ka tarneahelate probleemid on Eametsa sõnul osati väiksemad kui varem, kuid pidevad uued murekolded geopoliitilises vaates teevad siiski olukorra keeruliseks. "Oleme ju kõik lugenud uudiseid kaubalaevade ründamisest Punasel merel, mis tekitab survet logistikamarsruutide ümber kujundamiseks ja muudab vajalike varuosade tarnimise Aasiast ajamahukamaks ning kallimaks," selgitas ta.
Eesti Panga värske prognoosi kohaselt on kahe langusaasta järel tingimused majanduse kasvule pöördumiseks paranenud, mistõttu võib aasta jooksul oodata majanduse elavnemist. Oma prognoosis toob Eesti Pank välja, et energia ja muu toorme hinnad on langenud, hinnatõus aeglustunud ning inimeste ostujõud Eestis ja Euroopas on paranemas, lisaks on Eesti ettevõtted aktiivselt tegelemas ka konkurentsivõime parandamisega. Järgmiseks kaheks aastaks ootab keskpank umbes 3 protsendi suurust majanduskasvu.
Eamets osutas, et sel aastal oodatakse 0,6-protsendist majanduslangust, mis on 0,2 protsendipunkti rohkem kui detsembrikuises prognoosis. "Sarnaseid prognoosi langetusi näeme ka oma peamiste kaubanduspartnerite juures Põhjamaades ja Saksamaal. Läti ja Leedu majandustele prognoositakse selleks aastaks kasvu – tõsi, kasvunumbrid on natuke madalamad kui need olid talvel välja öeldud ootustes. Eesti Pank tõi välja ka põhjused, miks Lätil ja Leedul on läinud paremini: rasketel aegadel on need riigid võib-olla rohkem toetanud kodumaist ettevõtlust. Eesti on ka rohkem seotud Põhjamaade majandusega, kus hetkeseis ei ole hea ning meie erasektoril on lõunanaabritest suurem võlakoormus," kirjeldas Eamets.
Eesti Pank prognoosis järgmiseks aastaks 4,6-protsendist palgatõusu, mis on Eametsa sõnul allpool pikaajalist palgakasvu keskmist taset. "Võib-olla ei olnud minu jaoks väga veenev argument, et seoses maksuküüru kaotamisega muutub ka tulumaksuvaba määr, inimesed saavad rohkem raha kätte ja seetõttu ei nõua kõrgemat palka. Maksureformi muudatus ei puuduta madalamapalgalisi ning sealt tuleb ilmselt väga oluline palgatõusu surve kui töötus jääb piisvalt madalaks. Seega on päris suur tõenäosus, et ka järgmisel aastal ootab meid ees 6-protsendine palgatõus, mis omakorda avaldab survet inflatsioonile," leiab ta.
