Eesti tarbijahindade kasv jäi veebruaris 0,6 protsendile, euroala harmoniseeritud tarbijahinnad 0,8 protsendile. Hinnanguliselt võis Eesti tarbijahinnaindeks alaneda veebruaris pea 1 protsendini. Seega on Eesti ja euroala inflatsioonierinevus osutunud viimaste aastate madalaimaks, märgib oma kommentaaris rahandusministeerium.
Nii rahandusministeerium kui keskpank tõid välja, et tarbijahindade tõus pidurdus ennekõike väliste hinnasurvete, energia- ja kütusehindade taandumise tõttu. Ka on elekter ja soojus indeksis teenuste all, mis seletab teenuste hinnalangust olukorras, kus paljud muud teenused on tegelikult tõusuteel.
Alusinflatsioon ehk kaupade ja teenuste hinnatõus ilma toidu ja energiata püsis veebruaris 0,8 protsendi tasemel. Kui sideteenuste odavnemise mõju kõrvale jätta, ulatus teenuste hinnakasv 3,4 protsendini, märkis Eesti Pank oma kommentaaris. Impordihindade aeglustumise tõttu jätkas tööstuskaupade inflatsioon samuti aeglustumist ning pidurdus veebruaris 0,4 protsendini.
Rahandusministeerium prognoosib, et kui väliskeskkonnast ootamatuid hinnasurveid ei teki, jääb inflatsioon aasta esimeses pooles sarnasele madalale tasemele. Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb 2014. aastal Eesti tarbijahindade inflatsiooniks 2,1 protsenti. Kuigi lähikuudel püsib inflatsioon aeglane, mis tuleneb osaliselt eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist, siis teisel poolaastal inflatsioon prognoosi kohaselt kiireneb.
