Hoolimata uudise negatiivsest iseloomust ei ole põhjust hädakella lüüa. Väikeriigi statistika eripäraks on asjaolu, et mõne üksiku suurema projekti käivitumine või lõppemine võib oluliselt mõjutada konkreetset statistilist näitajat. 2010.–2012. aastal tehti Eesti õlitööstuses olulisi investeeringuid tehnoloogiliseks arenduseks, mis tõstis Eesti kogukulutusi teadus- ja arendustegevusele varasemast märkimisväärselt kõrgemale tasemele. 2013. aastal jõuti piloottehase ehitusel tootmisfaasi ja uusi investeeringuid tehti palju väiksemas mahus, mis oligi teadus- ja arendustegevuse kulutuste languse põhjuseks.
Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) ehk teadus- ja arendustegevuse intensiivsus langes 2012. aasta 2,16%-lt 2013. aastal 1,74%-le. Langus oli EL liikmesriikide hulgas suurim – koguni 19%, sest kulutuste vähenemisele lisandus SKP kuueprotsendilise kasvu mõju. Sellest hoolimata platseerus Eesti liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse pingereas teise kümne algusesse.
Diagrammilt on selgelt näha, et õlitööstuse tekitatud vahepealse buumi varjus ei ole Eesti pikaajaline kasvutrend muutunud ja lähenemine EL keskmisele jätkus. Kui 2002. aastal moodustasid Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutused elaniku kohta vaid 11% EL keskmisest, siis 2013. aastal juba 46%.
Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutustest oli 2013. aastal 47% rahastatud riigi poolt ning riigipoolne rahastamine kasvas 2012. aastaga võrreldes 6%. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine aga enam kui kunagi varem – 2,13%.
