Direktiiv ei kohustaks liikmesriike kehtestama seadusega miinimumpalka ega näe ette miinimumpalga taset. Küll aga looks see raamistiku, mis võimaldaks vähendada palkade ebavõrdsust, säilitada sisenõudlust ja motiveerida inimesi töötama. Samuti võib see aidata vähendada soolist palgalõhet, sest miinimumpalga teenijate seas on rohkem naisi kui mehi, teatas Euroopa Komisjon.
Riikides, kus kollektiivläbirääkimisi peetakse rohkem, on madalapalgaliste töötajate osakaal ja palkade ebavõrdsus tavaliselt väiksem ning miinimumpalgad kõrgemad. Seepärast soovib komisjon oma ettepanekuga edendada kollektiivseid palgaläbirääkimisi kõigis liikmesriikides.
Riigid, kus kehtib kohustuslik miinimumpalk, peaksid kehtestama tingimused miinimumpalga piisava taseme tagamiseks. Lisaks tuleb ettepaneku kohaselt paremini tagada ja kontrollida seda, et riikides kehtestatud miinimumpalga kaitse ka tegelikult toimiks.
Nõuete täitmine ja selle tagamine on oluline selleks, et töötajad saaksid ka tegelikult miinimumpalgale loota ning et ettevõtjad oleksid kaitstud kõlvatu konkurentsi eest.
Miinimumpalk on kehtestatud kõigis EL-i liikmesriikides. 21 riigis on seadusega ette nähtud miinimumpalk ja kuues liikmesriigis ehk Taanis, Itaalias, Küprosel, Austrias, Soomes ja Rootsis on miinimumpalga kaitse ette nähtud üksnes kollektiivlepingutega.
Enamikus liikmesriikides ei ole miinimumpalk komisjoni hinnangul piisav või ei kata see kõiki töötajaid.
