Progressiivsed teise samba pensionifondid, kus on valdav enamus eestlaste pensonirahast, olid tänavu esimesel poolaastal plussis. Kõige paremini läks Swedbankil ja kõige kehvemini Nordeal, kuigi vahe pole suur.

Progressiivsete fondide varadest kuni pool on investeeritud aktsiatesse ning sellised fondid on ülekaalukalt populaarseimad.

Aasta esimese kuue kuu arvestuses jäid kõik neli progressiivset pensionifondi plussi. Kõige paremini läks Swedbanki fondil K3. Peaaegu sama tulemuse sai SEB Progressiivne fond, kolmas oli LHV L ning neljas Nordea A.

Pool aastat on samas pensionifondi hindamiseks üsna lühike aeg. Viimase kolme aasta võrdluses (1.07.14-30.06.17) on esikohal LHV L, teine Swedbanki K3, kolmas Nordea A ja viimane SEB Progressiivne.

Nordea pensionifondide juht Angelika Tagel kommenteeris ERR-ile, et poole aasta põhjal ei saa põhjapanevaid järeldusi teha ning viitas, et viieaastase tootluse võrdluses on Nordea progressiivsetel fondidel läinud kõige paremini.

“Ajaloolisi tulemusi ei saa automaatselt tulevikku kanda, ent see on kindlasti fakt, millega arvestada,” ütles ta.

“Juba päris mitu aastat on valitsenud kapitaliturgudel nii-öelda ‘uus normaalsus’, kus suuremad lainetused, hinnakõikumised turgudel on saanud tavapärasteks nähtusteks. Seda enam on oluline võrrelda pensionifondide tulemusi just pikemate perioodide osas, sest nii tuleb fondivalitsejate poolt tehtud strateegiliste otsuste mõju paremini esile,” märkis Tagel.

Swedbank, kellel on nii poole kui kolme aasta arvestuses läinud hästi, tõi välja, et aktsiainvesteeringud on ennast õigustanud.

“Hakkasime pensionifondides investeeringuid aktsiaturgudele järk-järgult suurendama alates eelmise aasta oktoobrist. Tänaseks on see ennast väga hästi õigustanud – aasta esimene pool oli maailma aktsiaturgudele parim aasta algus alates 1998. aastast,” ütles Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

“Regionaalselt oleme eelistanud Euroopa aktsiaid, kus Prantsusmaa ja Hollandi valimistele järgnenud poliitilise ebaselguse vähenemine ning majandustsükli elavnemine on toonud kaasa euro tugevnemise ja aktsiahindade märkimisväärse tõusu,” selgitas ta.

“Sellele vastukaaluks oleme vähendanud positsioone Ameerika aktsiaturgudel, mis kauplevad meie hinnangul kallitel hinnatasemetel.”

Samuti tõi Tamla välja, et Balti riikidesse tehtud ärikinnisvara investeeringud näitavad kolmandat aastat järjest väga häid tulemusi.

“Majandustsükli elavnemine Balti riikides on aidanud kasvatada renditulu kodumaistelt ärikinnisvara investeeringutelt. Lisaks on madalas intressikeskkonnas järjest suurema hulga investorite raha jõudmas Balti riikide ärikinnisvarasse,” ütles ta.

Kui võrrelda lisaks progressiivsetele fondidele ka vähempopulaarsemaid fonde, on enim teeninud riskantsemad ja aktsiatesse investeerivad fondid. Viimaste seas on konservatiivsed fondid, mille varad on üldiselt võlakirjades.