Reede, 21 September 2018 13:20

ERR: Eesti Energia kaotas Norra kaupleja pankroti tõttu miljon eurot

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Norra eraisikust energiakaupleja ebaõnnestunud tehing ja isiklik pankrot põhjustas Eesti Energiale kui ühele turuosalisele miljoni euro ulatuses kahju, kirjutab Eesti rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaal.

Juhtumi põhjustas 47-aastane norralane ja viimaste aastate riigi üks suurim maksumaksja Einar Aas, kes oli seni elektri tuletistehingute turul unikaalne nähtus, olles ainus eraisikust kaupleja 166 osalisega turul, märkis ERR.

Aas oli finantskaupleja ning tegi Nasdaqi energiabörsil panuse Nord Pooli ja Saksa hinnapiirkonna vahele, mis on ajalooliselt kõikunud kahe ja kuue euro vahel. Aas panustas sellele, et kahe hinnapiirkonna vahe jääb püsima või väheneb.

Hinnavahe aga hoopis suurenes ning kui turul levis info, et üks turuosalistest on suure positsiooniga hädas, hakati tema vastu panustama ja efekt võimendus veelgi. Väidetavalt oli Aasi positsioon 30 teravatt-tundi, mis kataks Eesti energiatarbimise kolmeks ja pooleks aastaks, tõi ERR-i portaal esile.

Aasi tuletistehingute väärtus langes nii suurde miinusesse, et tema tagatis ei katnud seda ära, mistõttu pidi sekkuma Nasdaqi turu stabiilsust tagav arvelduskoda, mis kattis 107 miljoni euro suuruse augu ära. Arvelduskoja fond koosneb aga turuosaliste sissemaksetest ning turuosalised pidid sündmuse järgselt uued sissemaksed tegema.

Kui soomlaste Fortum pidi juurde maksma 20 miljonit eurot, norralaste Statkraft 5 miljonit ja taantlaste Ørsted 2 miljonit eurot, siis Eesti Energia kaotus oli ligi 1 miljon eurot, kirjutas ERR-i portaal.

"Me peame taastama oma sissemakse, taastama oma endise positsiooni. Summa jääb suurusjärku miljon eurot ja see läheb kahjuna või tagatisraha muutusena kirja. See ei ole kauplemiskahju, sest me ise ei ole midagi valesti teinud," ütles Eesti Energia energiakaubanduse juht Charlie Viikberg ERR-ile.

Kuigi tagatisfondi maht on nüüd täies mahus taastunud pärast osaliste uusi sissemakseid, on õhus küsimus, kuidas muuta reegleid nii, et selliseid olukordi tulevikus vältida. "Nasdaq peab kindlasti parandama üksikute turuosaliste positsioonide jälgimist. See on koht, kus minu hinnangul praegu eksiti," ütles Viikberg ja prognoosis, et spekulatiivsetes tehingutes lähevad tagatismäärad senisega võrreldes kindlasti üles.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • MTA tuvastas Jõgevamaal kaheksa ümbrikupalga kahtlusega ettevõtet

    Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad kontrollisid novembri lõpus Jõgevamaal ehitusettevõtteid ning autoremonditöökodasid, tuvastades kontrollitud 26 firmast kaheksa puhul ümbrikupalga maksmise kahtluse.

  • EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve
    EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2019 tegevuskava, mille elluviimiseks on eelarves planeeritud 81,3 miljonit eurot, mis on tänavusest aastast 40 protsenti vähem.
  • Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta väikseim
    Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta madalaimal tasemel, selgus uuringufirma IHS Markiti esialgsest hinnangust. IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks langes detsembris 51,3 punktile, ehk 49 kuu madalaimale, võrreldes 52,7 punktiga novembris.
  • Kinnisvarafirma: müüjad küsivad kinnisvara eest liiga kõrget hinda

    Kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul soovivad kinnisvara müüjad liiga kõrget hinda ja vahe pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahel kasvanud aina suuremaks. "Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50 protsenti potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne," ütles Sooman pressiteate vahendusel.

  • Maksebilansi jooksevkonto oli oktoobris 65 miljoni euroga ülejäägis
    Kaupade ekspordi ja impordi käibed olid 2018. aasta suurimad: kaubaeksport kasvas 9 protsenti ja kaubaimport 11 protsenti, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 32 miljoni euro võrra, 95 miljoni euroni.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes