Varem oli inspektsioonil seadusega õigus teha üldkoosolekule enda ettekirjutus ettepanekuga nõukogu liige tagasi kutsuda ning vajadusel kohtusse pöörduda, ent mitte nõudmist esitada.
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler rääkis lehele, et ideaalis vastutab krediidiasutus ise oma juhtorganite liikmete vastavuse eest seaduse nõuetele ning tõstatas küsimuse, mis juhtub siis, kui pank ei reageeri isikute suhtes, kes seadusenõuetele ei vasta. Kessler märkis, et just selliste olukordade lahendamiseks on inspektsioonil kui järelevalveasutusel Euroopa Liidu pangandusdirektiiviga õigus sekkuda.
"Pankade juhtide sobivusnõuded on kehtestatud peamiselt kahel põhjusel: et ebaausad või muul põhjusel seadusele mittevastavad inimesed ei saaks käsutada teiste inimeste raha ja et tugevdada usaldust sektori kui terviku vastu," rääkis Kessler.
Seadusemuudatusest puudutatud Krediidipanga nõukogu esimees Andrus Kluge ütles lehele, et näeb seadusemuudatust kättemaksuna. "Minu arvates võib seda muudatust vabalt kutsuda ka Andrus Kluge sätteks, sest selle muudatusettepaneku taga on finantsinspektsiooni soov vabaneda minust kui isikust, kes on julgenud finantsinspektsiooni kritiseerida," rääkis ta ja lisas, et kuigi säte on osa finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, pole säte seotud Euroopa Liidu direktiiviga.
Veebruaris otsustas riigikohus, et finantsinspektsioonil ei ole õigust kohtu kaudu nõuda finantsasutuste nõukogust inimeste tagasi kutsumist ning seda lubav seaduspügal on põhiseadusevastane. Finantsinspektsiooni ettekirjutus ja kohtusse pöördumine ettekirjutuse sundtäidetavuse tagamiseks riivas riigikohtu kolleegiumi hinnangul krediidiasutuse ettevõtlusvabadust ja krediidiasutuse juhi kutsevabadust.
Finantsinspektsioon tegi 2013. aasta septembris Krediidipangale ettekirjutuse Andrus Kluge nõukogu juhi kohalt tagasi kutsuda, kuna pank keeldus seda tegemast, siis pöördus inspektsioon 2014. aasta oktoobris Harju maakohtusse. Maakohus ei võtnud asja menetlusse.
Finantsjärelevalve etteheide oli, et Kluge firma ei küsinud luba olulise osaluse omandamiseks. 2011. aastal omandas ta koos panga tegevjuhtkonnale kuuluva teise firmaga ligi 16 protsenti Krediidipanga aktsiatest.
