Neljapäev, 07 Detsember 2017 09:12

Jooksevkonto liigub sammhaaval tasakaalu suunas

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kristo Aab, ökonomist
Kristo Aab, ökonomist Eesti Pank
  • Investeeringute kasv on suurendanud importi
  • Kapitali liikumist mõjutasid finantssektori struktuurimuudatused
  • Kolme kvartali jooksul on Eestisse tehtud 40% rohkem otseinvesteeringuid kui aasta tagasi
  • Majanduse välismaalt raha kaasamise võimekus on paranenud

Eesti majanduskasvu soodustas kolmandas kvartalis investeeringute kasv. Suurem investeeringumaht suurendas ka importi, mistõttu kaupade sisseveo kasv kolmandas kvartalis kiirenes. Samal ajal oli ekspordikasv tagasihoidlik, sest Eesti ekspordis suure osakaaluga kommunikatsiooniseadmete väljavedu jätkas aasta algusest kestnud kahanemist. Seetõttu vähenes jooksevkonto ülejääk aasta varasema ajaga võrreldes 241 miljoni euroni ehk ligikaudu 4%ni SKPst (aasta tagasi 5,5% SKPst). Ülejäägi hoogsamat vähenemist pidurdasid teenuste konto rekordiline ülejääk ning toetuste (sh välisabi) suurem sissevool.

Otseinvesteeringuid tehti Eestisse taas rohkem kui Eestist välismaale. Kõige rohkem vahendeid paigutati finants- ja kindlustustegevuse ning kaubanduse tegevusalale. Olulist rolli mängisid finantsasutuste struktuurimuudatused, mis tõid endaga kaasa uusi investeeringuid omakapitali. Otseinvesteeringute netosissevool töötlevasse tööstusse jätkus, kuigi veidi väiksemas mahus kui eelnevate kvartalite jooksul. Investeeriti eelkõige kasumite reinvesteerimise kaudu, muude omakapitaliinvesteeringute hulk aga vähenes. Eelmise aasta esimese kolme kvartaliga võrreldes on tänavu Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht olnud üle 40% suurem, kuid selle põhjuseks on eelkõige olnud üksikud suured tehingud. Peamine osa investeeringutest tuleb endiselt Rootsist ja Soomest. Eestist välismaale tehtud otseinvesteeringute hulk on samal perioodil vähenenud veerandi võrra.

Eesti residentide välisnõuded suurenesid rohkem kui väliskohustused. Seega liikus rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon tasakaalu suunas ja jõudis –33%ni SKPst. Tänu paranevale netoinvesteerimispositsioonile on majanduses järjest rohkem võimekust kaasata investeeringute tegemiseks vahendeid välismaalt. Viimaste aastate madalat põhivarainvesteeringute taset on peamiselt seostatud kehva välisnõudluse ja ettevõtete vähese kindlustundega. Ligipääs rahastusele on olnud hea juba üsna pikka aega. Euroopa Komisjoni normide järgi kannataks majandus tervikuna välja ka lisainvesteeringuid ja -laene välismaalt nii, et riiki ei ohustaks liigsest väliskapitalist tingitud tasakaalustamatused. See võiks ühest küljest teha Eesti välisinvestorite silmis atraktiivsemaks ja teisalt pakkuda investeerimisel riigisisesele rahastusele võimalikku alternatiivi.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • MTA tuvastas Jõgevamaal kaheksa ümbrikupalga kahtlusega ettevõtet

    Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad kontrollisid novembri lõpus Jõgevamaal ehitusettevõtteid ning autoremonditöökodasid, tuvastades kontrollitud 26 firmast kaheksa puhul ümbrikupalga maksmise kahtluse.

  • EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve
    EAS kinnitas tuleva aasta 81-miljonilise eelarve ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2019 tegevuskava, mille elluviimiseks on eelarves planeeritud 81,3 miljonit eurot, mis on tänavusest aastast 40 protsenti vähem.
  • Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta väikseim
    Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta madalaimal tasemel, selgus uuringufirma IHS Markiti esialgsest hinnangust. IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks langes detsembris 51,3 punktile, ehk 49 kuu madalaimale, võrreldes 52,7 punktiga novembris.
  • Kinnisvarafirma: müüjad küsivad kinnisvara eest liiga kõrget hinda

    Kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul soovivad kinnisvara müüjad liiga kõrget hinda ja vahe pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahel kasvanud aina suuremaks. "Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50 protsenti potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne," ütles Sooman pressiteate vahendusel.

  • Maksebilansi jooksevkonto oli oktoobris 65 miljoni euroga ülejäägis
    Kaupade ekspordi ja impordi käibed olid 2018. aasta suurimad: kaubaeksport kasvas 9 protsenti ja kaubaimport 11 protsenti, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 32 miljoni euro võrra, 95 miljoni euroni.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes