Muuga sadama konteineriterminali haldava AS-i Transiidikeskus juhatuse esimehe Erik Laidvee sõnul ei ole praegu oluline, kas 2030. aastal liigub läbi Eesti viis miljonit või 10 miljonit tonni Venemaa kaupa. "Tähtis on, et selle dokumendiga on Vene riik kinnitanud kava vähendada igati läbi naaberriikide liikuva Venemaalt eksporditava kauba mahtusid. Ja praegu see juba nii toimubki," ütles Laidvee Äripäevale.
Viimastel aastatel on raudtee kaubaveomahtu kahandanud ka Venemaa Ust-Luga sadama käivitumine. Kui paar aastat tagasi liikus läbi selle sadama 10 miljonit tonni kaupa aastas, siis eelmisel aastal juba 46 miljonit tonni ja tänavu prognoositakse 65-70 miljonit tonni.
Ust-Luga lubab kaubavood Eestile alles jätta, kuid soovib meie töölisi. "Me oleme avatud ja soovime seda, ehkki migratsiooniseadus seab omad piirangud. Me ei saa tuua inimesi ära Peterburi sadamast, millel lasuvad omad ülesanded," ütles kompanii direktorite nõukogu esimees Valeri Izrailit Eesti Päevalehele.
Sadama kõrvale ehitab firma 50 000 elanikuga linna, mille neli suurt maja on valmis ja kolme ehitatakse. Praegu on valmis 11 terminali, veel viis on projekteerimise ja ehitamise järgus. "Kolme–nelja aastaga ületame aastases kaubamahus 100 miljoni tonni piiri, millega saame Läänemere suurimaks sadamaks," lisas Izrailit, kuid lubas, et kaupa jätkub kõigile.
