09.08.2013 Reede

Kaupade eksport Rootsi, Venemaale ja Soome vähenes

2013. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 5%, import jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Kahanes eksport kolme peamisse sihtriiki.

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Ekspordi kahanemise tõttu suurenes ka kaubavahetuse puudujääk, mis juunis ulatus 173 miljoni euroni.

Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (17% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Venemaa (11%). Võrreldes 2012. aasta juuniga eksport kolme peamisse sihtriiki kahanes: Rootsi 14%, Venemaale 13% ja Soome 8%. Eksport Lätti ja Belgiasse aga suurenes (kasv vastavalt 17% ja 99%). Rootsi ja Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja mööblit, Venemaale mehaanilisi seadmeid ning värve ja lakke, Belgiasse ja Lätti mineraalseid kütuseid (sh kütused, elektrienergia, põlevkiviõli).

Kõige rohkem imporditi juunis kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist (mõlemast 10%). Võrreldes aastatagusega vähenes import Eestisse Venemaalt ja Lätist (langus vastavalt 38% ja 20%). Samal ajal suurenes kaupade sissevedu Poolast (kasv 73%). Soomest imporditi Eestisse kõige rohkem kütust, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid, Rootsist ja Poolast elektriseadmeid.

Eestist eksporditi enim masinaid ja seadmeid (29% Eesti koguekspordist), mineraalseid kütuseid (10%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9%). Eksport vähenes võrreldes eelmise aasta juuniga peamiselt mineraalsete kütuste (langus 32%) ning masinate ja seadmete väljaveo vähenemise tõttu (langus 7%). Samal ajal suurenes puidu ja puittoodete väljavedu (kasv 10%).

Juunis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (30% Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (14%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Transpordivahendite sissevedu suurenes 28%, samal ajal vähenes mineraalsete kütuste sissevedu 20%.

Võrreldes maiga vähenes juunis eksport 12% ning import 3%. Ekspordi kuist langust mõjutas elektri- ja mehaaniliste seadmete väljaveo vähenemine. Juunis võis langus olla tingitud ka väiksemast tööpäevade arvust võrreldes maiga.

Esimesel poolaastal eksport suurenes 2% ja import 3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samal ajal langesid nii ekspordi- kui ka impordihinnad 1%.

Eesti ettevõtjate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks juunis langes. Juulis aga see tõusis nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–juuni, 2012–2013

Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2012 2013 muutus, % 2012 2013 muutus, % 2012 2013
Jaanuar 947,7 1127,2 19 981,6 1143,3 16 -33,9 -16,1
Veebruar 980,8 956,7 -2 1090,4 1065,9 -2 -109,6 -109,2
Märts 1073,6 1005,0 -6 1198,2 1122,9 -6 -124,6 -117,9
Aprill 1022,1 1076,8 5 1123,3 1203,5 7 -101,2 -126,7
Mai 1040,7 1104,0 6 1156,2 1183,4 2 -115,5 -79,3
Juuni 1027,7 974,3 -5 1147,1 1147,7 0 -119,3 -173,3
I poolaasta 6092,6 6244,0 2 6696,8 6866,7 3 -604,1 -622,5

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuni 2013

Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
Kokku 974,3 100 -5 Kokku 1147,7 100 0
EL27 691,1 71 0 EL27 979,1 85 7
EA 294,5 30 5 EA 431,4 38 0
SRÜ 129,0 13 -16 SRÜ 59,4 5 -53
1. Rootsi 167,3 17 -14 1. Soome 162,5 14 -7
2. Soome 143,9 15 -8 2. Saksamaa 118,2 10 3
3. Venemaa 111,7 11 -13 3. Rootsi 116,6 10 -10
4. Läti 104,0 11 17 4. Poola 116,3 10 73
5. Leedu 52,3 5 -1 5. Leedu 114,6 10 46
6. Saksamaa 45,2 5 -2 6. Läti 95,4 8 -20
7. Norra 34,5 4 -5 7. Venemaa 48,2 4 -38
8. Belgia 26,6 3 99 8. Suurbritannia 40,3 4 -12
9. USA 25,7 3 -33 9. Hiina 39,0 3 13
10. Suurbritannia 23,2 2 27 10. Holland 37,5 3 -12

Eksport ja import kaubajaotiste järgi, juuni 2013

Kaubajaotis kombineeritud
nomenklatuuri (KN) järgi
Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 974,3 100 -5 1147,7 100 0 -173,3
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 89,0 9 9 123,3 11 6 -34,2
Mineraalsed tooted (V) 98,6 10 -32 155,7 14 -20 -57,1
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 52,0 5 3 86,0 7 -6 -34,0
Kummi- ja plasttooted (VII) 33,0 3 -2 59,4 5 5 -26,3
Puit ja puittooted (IX) 87,7 9 10 27,6 2 -10 60,1
Paber ja pabertooted (X) 23,6 3 -4 18,6 2 6 5,0
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 29,6 3 1 41,6 4 5 -11,9
Metall ja metalltooted (XV) 79,5 8 -16 82,3 7 -15 -2,9
Masinad ja seadmed (XVI) 280,2 29 -7 341,7 30 3 -61,5
Transpordivahendid (XVII) 61,0 6 8 119,8 10 28 -58,8
Mitmesugused tööstustooted (XX) 70,7 7 -2 21,5 2 -7 49,2
Muu 69,3 8 17 70,2 6 23 -1,0

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255