Kinnisvara24 portaalis on hetkel saadaval 1368 büroopinda, mille keskmine üürihind on 9 eurot ruutmeeter. Kõige rohkem on aktiivseid pakkumisi Harju maakonnas, kus pakutakse 1156 büroopinda, keskmise hinnaga 10 eurot ruutmeeter, teatas Kinnisvara24.
Tartu maakonnas on saadaval 79 büroopinda, keskmise hinnaga 8 eurot ruutmeeter ning suurematest linnadest kõige odavama ruutmeetrihinnaga – 4 eurot – saab büroopinna Pärnus ja selle ümbruses, kus on saadaval 49 pakkumist. Suurim nõudlus ja defitsiit on büroopindadele kesk- ja südalinna piirkonnas.
Kui viis ja rohkem aastaid tagasi üüriti büroopind sageli kesklinnast eemal soodsamate üürihindade ja paremate parkimistingimuste tõttu, siis täna on üürihinna osatähtsus ettevõtete kuludes vähenenud ning eelistatakse asukohta, kuhu on mugavam igast linnaosast ühistranspordiga liikuda,
selgitas Uibomäe.
Enim huvitutakse viimase kümne aasta jooksul ehitatud uutest ja kaasaegsetest pindadest, mida saab veel oma käe järgi kujundada. Kõige vähem on huvilisi vanematel, kesklinnast eemale jäävatel büroopindadel.
RE Kinnisvara partneri Andi Pleskovski sõnul on aina suurenev nõudlus büroopindade järele tingitud eelkõige tehnoloogia- ja finantssektori ettevõtetest, kes jätkasid pandeemia ajal tugevat kasvu. "Paljud ettevõtted on seotud ka pikemate üürilepingutega, mis tähendab, et igal hetkel ei ole büroopinna vahetamine võimalik," tõi Pleskovski välja.
Ta selgitas, et ettevõtete vajadused on viimastel aastatel muutunud. "Kui asutakse pinnal, mille üürileping sõlmiti 5 või enam aastat tagasi, siis ei pruugi see kasvuaastate järel enam ettevõtte tegelikele vajadustele vastata. Otsitakse suuremaid kontoripindu, mis vastaksid kaasaegse töö nõuetele ja võimaldaksid kasvanud tiimile mugavaid töötingimusi," ütles ekspert.
Tema sõnul toetab nõudlust ka pandeemia järel kaugtööl viibinud töötajate kontoritesse tagasi suundumine. "Hübriidtöö on hetkel väga aktuaalne, kuid püsivalt kaugtööl viibimine enam mitte – enamik töötajaid soovib töötada vaheldumisi büroos ja kodus. Ettevõtted, kes enne pandeemia algust said oma büroo suurendamist edasi lükata, on täna sunnitud suuremaid ruume üürima," tõdes Pleskovski.
RE Kinnisvara äripindade kutselise konsultandi Henno Viirese sõnul on üürihinnad tulenevalt ehitushinna kasvust ligi 40 protsenti tõusnud, kuid tema hinnangul ei ole büroopindade turg veel hinnalage saavutanud. "Hetkel on pakkumisel pinnad, mille ehitus algas ja sai osaliselt teostatud veel soodsamate ehitushindade ajal. Kui täna saab veel mõne ehituse lõppjärgus oleva uue büroo üürihinnaga keskmiselt 13 eurot ruutmeetri kohta, siis tulevikus alla 15-eurose ruutmeetrihinnaga pakkumisi enam ei leia," ütles Viires.
Kõrge inflatsiooni tõttu tõstetakse ka olemasolevate büroopindade hinda. "Üürilepingutes on üldjuhul sätestatud üürileandja õigus iga 12 kuu möödudes üürihinda tarbijahinnaindeksi võrra korrigeerida. Paljudel juhtudel on maksimaalne üürihinna tõus küll piiratud, kuid on ka lahtise tarbijahinnaindeksiga üürilepinguid, mille puhul võiks täna üürihinda tõsta 20 protsenti või rohkem," selgitas äripindade konsultant.
Ta osutas, et lisaks kallinevad elektri- ja küttehinna tõusust tulenevalt büroopindade kõrvalkulud. "Isegi uuemates energiasäästlikes hoonetes kallinevad kõrvalkulud ligi poole võrra. Vanemates hoonetes tõusevad kõrvalkulud proportsionaalselt veelgi rohkem, mis selliste hoonete niigi kehvapoolset positsiooni turul kindlasti ei paranda. Turul esineb ka absurdseid olukordi, kus üürnikud maksavad kõrvalkulusid rohkem kui üüri," nentis Viires.
