Samas on koja hinnangul ebaselge, kas ja kuidas on ettevõttetel võimalik kindlaks teha, et nende koostööpartner või koostööpartneri koostööpartner ei ole näiteks kolmandas riigis kasutanud sunnitööd.  

Kaubandus-tööstuskoda toob sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas välja, et koda on igasuguse sunnitöö vastu, kuid määrus ei tohi liiga teha ausatele tootjatele. Komisjoni ettepaneku kohaselt saab olema keelatud teha liidu turul kättesaadavaks ja ka eksportida kaupu, mis on valminud sunnitöö tulemusena. Kaubanduskoda toetab igati põhimõtet, et sunnitöö abil valminud toodetel ei tohi olla kohta Euroopa Liidu turul ning samuti ei tohiks sellised tooted liidu kaudu jõuda kolmandatesse riikidesse. 

Mõnevõrra murettekitav on koja jaoks aga komisjoni ettepanekus sisalduv plaan hakata sunnitöö kasutamise uurimisel tuginema muuhulgas sellele, kas toote päritoluriik on kantud kõrge sunnitöö riskiga riikide andmebaasi. Komisjoni ettepaneku kohaselt loob komisjon ekspertide abiga andmebaasi, kuhu hakkavad kuuluma kolmandate riikide hulgast need riigid, mille puhul esineb ekspertide hinnangute kohaselt kõrge sunnitöö risk. 

Kaubandus-tööstuskoja sõnul ei ole täiesti selge, millised tagajärjed on andmebaasi kuulumisel sellest riigist pärit kaupade tootjatele, kuid komisjoni ettepaneku kohaselt võib kauba päritoluriigi kuulumine loodavasse andmebaasi olla üheks argumendiks uurimise alustamisel.

Koja arvates ei saa ka välistada, et sellesse andmebaasi hakkaksid kuuluma mitmed Euroopa Liidule kaubanduslikult olulised riigid, näiteks Hiina, kust pärinevad mitmed olulised elektroonikakomponendid ning muud koostisosad erinevatele toodetele, või Kongo Demokraatlik Vabariik, kust pärineb näiteks suur hulk erinevates nutiseadmetes kasutatavaid mineraale, mida on mujalt keeruline hankida.  

Ehkki koda mõistab üheselt ja selgelt hukka igasuguse sunnitöö ja lapstööjõu kasutamise mistahes kaupade valmistamisel, ollakse vastu sellele, et kaupu on võimalik pidada sunnitöö abil valminuks ja vastavalt komisjoni ettepanekule Euroopa Liidu turule mitte lubada vaid pelgalt seetõttu, et kaup on valmistatud kõrge sunnitöö riskiga riigis. Kui aga fakt, mis riigist on toode pärit, ei ole otsustava tähtsusega tegemaks kindlaks, kas toote valmimisel on kasutatud sunnitööd või mitte, on koda ettepaneku osas toetaval seisukohal. 

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt määravad liikmesriigid pädevad asutused, mis muuhulgas hakkavad tegema järelevalvet selle üle, et turule ei jõuaks sunnitöö abil valmistatud kaupu. Samuti kehtestavad liikmesriigid komisjoni ettepaneku kohaselt sunnitöö abil valminud kaupade turule laskmise eest karistused, mis peavad ettepaneku kohaselt olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 

Koja jaoks on hetkel ebaselge, kuidas selline järelevalve toimima hakkaks ning milline saaks olema kauba tarneahelas olevate ettevõtete vastutus sunnitöö kasutamise eest. Näiteks ei ole koja hinnangul selge, et kui Eesti ettevõte ostab sisendmaterjale Läti ettevõttelt, kes on need materjalid ostnud Saksamaa ettevõttelt, kes omakorda hankis need materjalid mõnest kõrge sunnitöö riskiga riigist, siis kuidas jaguneb vastutus nende ettevõtete vahel, kui pädeva asutuse otsuse kohaselt on kauba valmistamisel kasutatud sunnitööd ning millised neist ettevõtetest ja kui suures ulatuses saaksid karistada. 

Ettepanek jõustub üldises korras ehk kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Ettepaneku täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada. Ettepanekus sätestatud nõuded hakkavad kohalduma kahe aasta möödudes ettepaneku jõustumisest.