Harju maakohus kuulutas oktoobri alguses välja ehitusfirma E&G pankroti, milleni viisid firmade Instflo ja E-Betoonelement avaldused. Vara on E&G-l umbes 1400 eurot, kohustusi aga üle 2 miljoni euro.
"Ei usu, et raha saame," ütles Maardu firma Impernova omanik Pavel Esin, viidates, et allhankijad on viimased, kes pankrotistunud ettevõttest võla kätte saada võivad.
Kohtuteele läinud ettevõtte Timorvara omanik Väino Peets ootab E&G käest juba pikemat aega umbes 80 000 eurot. "Pankrotiga saab vähemalt selgeks, kas neil on mingit vara või on suudetud see juba ümber kantida. Siiamaani keegi meist ei tea midagi," ütles Peets, kes usub, et E&G inimesed jätkavad ehitusturul tööd mõne teise firma kehas.
Pankrotiavaldusi on varem esitanud ka teised võlausaldajad, kuid seni ei ole neid lõpuni läbi surutud.
"Nad (E&G) osalevad riigihangetel. Kui pankrotiavaldus on tehtud, siis riigihangetel nad osaleda ei saa. Kaalusime, mis neid mõjutaks. Igasugused kohtuasjad oleksid neile vähe mõju avaldanud," põhjendas maikuus OMA Fassaadi omanik Martin Kärner avalduse esitamist.
Avalduse võttis Kärner vähem kui nädala pärast tagasi, sest E&G tasus nõutud summa.
Firma omanik Artur Fjodorov püüdis aprillis leida võlgnike eest kaitset ning esitas kohtule E&G saneerimisavalduse, kuid kohus ei võtnud seda menetlusse, sest leidis, et E&G majandamine on võimalik ka saneerimiseta ning võlgnevused suudab firma kõrvaldada tavalise majandustegevusega.
Pankrotihaldur Peeter Sepperi hinnangul ei ole tõendeid, et E&G põhjamineku põhjused peituvad mõnes kuriteos või juhtimisvigades, aga on võimalik, et firma ei suutnud hakkama saada suurte tööde korraldamisega.
Sepper selgitab aruandes, et majanduslikud raskused tabasid E&G-d möödunud talvel pärast vaidluse tekkimist tellijaga. Puudu jäi üle 500 000 euro käibevahenditest.
Selle aasta alguses tegi E&G töid, mida tellija ei võtnud osaliselt vastu – saamata jäi umbes 150 000 eurot.
Juulis kaotas E&G kaks suurt peatöövõtulepingut. Hiljemalt samal kuul lõpetas firma tegevuse, kuid pangakontode liikumisi arvestades sai tegevus punkti juba aasta alguses, märkis Sepper.
Aprillis ütles Fjodorov, et ehitusprojektide luhtaminekus ei saa süüdistada ainult peatöövõtjat. "Ma ei ole nõus sellega, et ebaõnnestunud ehitusprojektide puhul lasub kogu süü ainult ja üksnes peatöövõtjal. Juba aastaid on kõik suuremad ehitusettevõtted juhtinud tähelepanu sellele, et probleemi algallikas on riigi ehituspoliitika. Riik tahab vaid ühte asja: odavat maja – edukaks osutub vaid madalaim hind."
Alates 2013. aastast on firma võitnud üle 30 riigihanke.
