Kolmapäev, 23 Mai 2018 15:19

Komisjon: Eestil on probleem eelarve, vaesuse ja innovatsiooniga

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Euroopa Komisjon hoiatas 22. mail, et suurenenud struktuurse eelarvepuudujäägi tõttu ei pruugi Eesti täita oma eelarve-eesmärke; samuti märgiti, et Eestis on probleeme vaesuse ning innovatsiooniga erasektoris.

Eesti nominaalne eelarvepositsioon peaks püsima väikeses puudujäägis, kuid struktuurne eelarvepuudujääk peaks suurenema oluliselt rohkem – möödunud aasta 1,1 protsendilt ligikaudu 1,5 protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 2018. ja 2019. aastal. Nominaalne puudujääk peaks jääma aga veidi alla 0,5 protsendi SKT-st.

Võttes arvesse, et komisjoni hinnangul on struktuurne puudujääk oluliselt suurem, võib aga juhtuda, et Eesti ei suuda oma eelarve-eesmärke täita ning võib väheneda suutlikkus seista vastu majanduse tsüklistele teguritele, teatas komisjon 23. mail avaldatud riigipõhises soovituses Eestile.

Kuigi on astutud samme piisavama pensioni, toimetulekutoetuste ja suuremate perehüvitiste tagamiseks, on siiski suurenenud suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk ning ebavõrdsust ei vähenda märkimisväärselt ka maksukärped madala sissetulekuga inimestele, leidis komisjon, märkides, et eriti on probleeme pensionitega, mis ei ole kasvanud piisavas tempos.

Komisjon leidis ka, et vaatamata sellele, et Eestis on mõned kõrge lisandväärtusega ja teadmistemahukad sektorid, on jätkuvalt tagasihoidlik erasektori teadus- ja arendustegevus, teadusasutuste ja ettevõtete koostöö ning ettevõtete innovatsiooni ja tehnoloogiline suutlikkus. Kasvupotentsiaali suurendamiseks võib komisjoni hinnangul Eestile esmatähtis olla keskendumine inimkapitalile ning oskustele.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Vabade töökohtade määr langes esimeses kvartalis euroalal vaid Eestis
    Euroala vabade töökohtade määr kasvas esimeses kvartalis võrreldes neljandaga 0,1 protsendipunkti 2,1 protsendi, ainuke riik kus see kvartalivõrdluses langes oli 0,1 protsendipunktiga Eesti.
  • Keskpangad karmistavad rahapoliitikat
    Keskpangad karmistavad rahapoliitikat

    Lõppeval nädalal langetati olulisi rahapoliitilisi otsuseid nii siin-, kui sealpool Atlandi ookeani. Pärast mitmeid aastaid on tekkimas lootus, et raha omanikud selle välja laenamise eest ka intressi võivad küsida. Vähemasti Euroopas näib aga aina tõenäolisem, et majandustsükkel jõuab enne intressimäärade mõistlikule tasemele jõudmist pöörduda.

  • Pindi: uusarenduste turg liigub 3000 tehingu graafikus
    Kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul tehakse tänavu Tallinna ja Harjumaa uute korterite turul tõenäoliselt rekordilised 3000 tehingut.
  • Euroopa Keskpank võttis kindlama suuna rahapoliitika normaliseerimiseks
    Euroopa Keskpank võttis kindlama suuna rahapoliitika normaliseerimiseks Euroopa Keskpanga Nõukogu eilne rahapoliitika otsus selle aasta lõpus varaostuprogrammi lõpetamise ja keskpanga intressimäärade tõstmise kohta järgmisel aastal oli üldjoontes ootuspärane. Kuni septembrini jätkatakse varaostuprogrammi 30 miljardi euroga kuus. Seejärel vähendatakse 15 miljardile ning aasta lõpus lõpetatakse täielikult. Samas täpsustas keskpank, et selline rahapoliitika muudatus sõltub sellest, mida näitavad jooksvalt uuenevad makronumbrid euroala majandusolukorra ja selle inflatsiooni väljavaate kohta. Kokkuvõttes oli EKP oma eelteavituses väga ettevaatlik.
  • Eesti inflatsioon oli mais euroala kiireim
    Eesti inflatsioon oli mais 3,1 protsendi tasemel euroala kiireim ning Euroopa Liidus tervikuna oli see kiirem vaid 4,6 protsenti Rumeenias.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes