Neljapäev, 12 Oktoober 2017 12:08

Krediidi võiks sulgeda 12 985 ettevõttel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Alates 1. oktoobrist muutusid viimase majandusaruande puudumise tõttu krediidihinnangud negatiivseks 12 985 siiani positiivse krediidihinnanguga ettevõttel.
Alates 1. oktoobrist muutusid viimase majandusaruande puudumise tõttu krediidihinnangud negatiivseks 12 985 siiani positiivse krediidihinnanguga ettevõttel. Creditinfo Eesti AS
Alates 1. oktoobrist muutusid viimase majandusaruande puudumise tõttu krediidihinnangud negatiivseks 12 985 siiani positiivse krediidihinnanguga ettevõttel. See on üle tuhande ettevõtte rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Muudatus puudutab seni positiivse krediidihinnanguga firmasid, kes ei ole esitanud 2016. aasta majandusaruannet. Creditinfo Eesti AS arendusdirektor Alar Jägeri sõnul näitab andmete avalikustamisega viivitamine, et nõrkasid majandustulemusi soovitakse teadlikult varjata ja ettevõte on suure tõenäosusega oma tegevust lõpetamas.

Negatiivse krediidihinnangu korral on ettevõtte krediidirisk väga kõrge ja Creditinfo sellisele ettevõttele krediidiga müüa ei soovita. Seega võib negatiivne krediidihinnang kitsendada pangast laenusaamise võimalusi, mõjutada tarnijaid kehtestama ettevõttele karmimad krediiditingimused või jätta ettevõtte ilma mõnest uuest kliendist.

„Creditinfo on kõikidele ettevõtetele aruande esitamist meelde tuletanud ja hoiatanud krediidihinnangu muutusest,“ nendib Jäger. Krediidihinnangu ümberarvutamine ei puuduta uusi ettevõtteid ega neid, kelle majandusaasta lõpust ei ole möödunud veel kuus kuud.

Enim muutusid krediidihinnangud hulgi- ja jaekaubandussektoris (2292 ettevõttel), kutse, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (2194 ettevõttel) ning kinnisvaraalases tegevuses (1260 ettevõttel).

skeem2 credit

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Kas Eesti inimeste elatustase on ikka leedukatest viletsam?
    Kas Eesti inimeste elatustase on ikka leedukatest viletsam? Selle nädala alguses Euroopa Liidu statistikaameti poolt avaldatud andmed näitavad, et Eesti tarbimiskulutused inimese kohta, milles on riikidevahelised hinnaerinevused välja taandatud, olid möödunud aastal 72% EL-i keskmisest ning meist tahapoole jäid vaid viis riiki. Leedu oli 88 protsendiga aga EL-i riikide keskmiste hulgas. Kuidas on võimalik, et Leedu meist nii kaugel ees on? Ja mida see võrdlus õigupoolest näitab?
  • Eluaseme hinnaindeks kerkis esimeses kvartalis aastaga 6,6 protsenti
    Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2017. aasta neljanda kvartaliga 1,5 protsenti ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 6,6 protsenti.
  • Euroala leppis kokku Kreeka võlaleevenduses
    Euroala rahandusministrid leppisid 22. juuni varahommikul kokku Kreeka võlaleevenduses, teatas Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici pärast maratonkõnelusi Luksemburgis.
  • Saksamaa on Kreeka aitamise pealt teeninud 2,9 miljardit eurot
    Saksamaa on alates 2010. aastast Kreeka toetamiseks ostetud võlakirjade pealt teeninud umbes 2,9 miljardit eurot, selgub Saksa rahandusministeeriumi raportist.
  • Poola: euroala eelarve võib tähendada EL-i lõppu
    Poola hoiatas 21. juunil, et Prantsusmaa ja Saksamaa pakutud eurotsooni eelarve 19-liikmelise euroala tugevdamiseks võib tähendada Euroopa Liidu lõppu, kui sinna hakkab raha tulema kõigi liikmesriikide ühisest eelarvest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes