Nagu ehk paljud mäletavad, oli Facebooki börsidebüüt eelmise aasta mais suur ebaõnnestumine.
Esimesel kauplemispäeval kerkis aktsia hind vaid 23 senti. Sedagi tänu IPO peakorraldajaks olnud investeerimispangale Morgan Stanley, kes ise börsilt aktsiaid ostes hoidis ära väärtpaberi häbistava hinnalanguse börsidebüüdil. Kokkuvõttes päästeoperatsioon aktsia hinnalangust ei peatanud ning kolm kuud pärast börsiletulekut oli Facebooki aktsia kaotanud peaaegu poole oma väärtusest.
Hiljem hakkas aktsia hind tasapisi tõusma, ning nagu eespool öeldud, on ettevõtte turuväärtus nüüdseks taastunud.
Aga ma ei taha rääkida Facebookist, vaid üldisemalt sellest, kas tasub investeerida sotsiaalmeedia- ja internetiaktsiatesse. Infotehnoloogia ja interneti olulisus maailmas näikse üha suurenevat; sellest lähtuvalt võiks küsida, et mis võiks olla mõistlikum kui investeerida just IT-valdkonna ettevõtete aktsiatesse. Seejärel kerkib omakorda järgmine küsimus: millist aktsiat valida? Kes oskab öelda, milline internetifirma on võitja näiteks viie, kümne või 20 aasta pärast? Kas Google, nende suurim konkurent Facebook, või hoopis Twitter või mingi muu ettevõte, mis on just kellegi korteris või ülikooli ühiselamutoas sündimas või sünnib alles mõne aasta pärast?
Eelmise sajandi lõpu tehnoloogiamulli ajal, kui peaaegu kõik investorid tormasid internetiaktsiaid ostma, oli legendaarne investor Warren Buffett üks vähestest, kes tehnoloogiaaktsiaid ei ostnud. Mäletan, et ka meie juhtivas investeerimisfoorumis domineerisid arvamused, et vanahärra on oma sära kaotanud ning Buffett’i aeg on möödas.
Täna võime muidugi öelda, et suuremalt jaolt eksisid just tehnoloogiasektorile panustajad ning Buffetti juhitav Berkshire Hathaway aktsia kerkib üha kõrgemale ja kõrgemale.
Seda, miks Buffett üheksakümnendatel aastatel tehnoloogiaettevõtetest hoidus, ja tegelikult hoidub tänaseni (nüüdseks on ta ostnud siiski IBM-i aktsiaid), selgitas ta ühel USAs Idaho osariigis asuvas Päikeseorus (Sun Valley) toimuval eksklusiivsel meediakonverentsil 1999. aastal.
Tegemist on väikese investeerimispanga – Allen & Co – korraldatava erakordselt prominentse osavõtjaskonnaga sündmusega, mille ajakirja The New Yorker ajakirjanik Ken Auletta nimetas meediamogulite suvepäevaks.
Konverents toimubki pigem suvelaagri vormis, sest lisaks ettekannetele ja presentatsioonidele käib aktiive suhtlemine vabas vormis: peetakse golfi- ja tenniseturniire, grilli- ja kokteiliõhtuid, matkatakse, püütakse kala, laskutakse kosest jm. Lisaks maailma suuremate meedia- ja tehnoloogiaettevõtete juhtidele osalevad suvepäevadel ka nende pered. Osavõtjaskond on võrdlemisi väikesearvuline: juhte, nende pereliikmeid ja investeerimispankureid koguneb kokku umbes 300 inimest.
Konverentsi stammosalejaks on enam kui tosinkond aastat olnud ka Warren Buffett.
1999. aasta suvel selgitaski ta sel konverentsil, miks ta tehnoloogiaaktsiaid ei osta, tuues võrdluse autotööstusega 20. sajandi alguses. Nimelt siis oli USAs 2000 autotootjat, millest tänaseks on jäänud alles vaid kolm. Kes oleks osanud sajand tagasi öelda, millised neist jäävad ellu, millised võetakse üle ja millised lähevad hingusele?
Ainus asi, mida vanahärra kahetses, oli, et ta ei läinud lühikeseks hobustega ehk teisisõnu ei panustanud hobuste arvukuse langusele, mis oli muidugi nali, sest tegelikult sellist finantsinstrumenti, mis seda oleks võimaldanud, tol ajal lihtsalt ei olnud.
Nii võime öelda, et sotsiaalvõrgustikuettevõtete aktsiad on riskantsed ning me ei tea, millised neist on tulevikus võitjad, kindel pole isegi see, et Facebooki taolised sotsiaalvõrgustikud ka kümnekonna aasta pärast olemas on, mistõttu ma ise olen selliste ettevõtete suhtes ettevaatlik.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
