Eesti Kaubandus-Tööstuskoda peab sellise dokumendi koostamist positiivseks sammuks, kuid samas esitas selle täiendamiseks mitmeid ettepanekuid, alates maksupoliitikast lõpetades investeeringutega.
Maksupoliitika
Majanduspoliitika pika plaani dokumendis on mitmeid väga häid põhimõtteid maksupoliitika kohta. Näiteks on selles kirjas, et ettevõtete tulumaksusüsteem peab säilima. Samas tervikuna on maksupoliitika roll selles dokumendis tagaplaanil.
Kuna maksupoliitika avaldab olulist mõju majanduspoliitikale ja ettevõtete konkurentsivõimele, siis esitas koda ettepaneku lisada majanduse pika plaani dokumenti rohkem maksupoliitika üldiseid põhimõtteid.
Näiteks võiks dokumendis olla kirjas, et maksupoliitika peab olema ettenähtav, et anda ettevõtetele investeerimiskindlust, maksumäärad peavad olema meie regioonis konkurentsivõimelised, majanduslanguse ajal ei tohi kehtestada uusi makse ning maksusüsteem peab olema lihtne nii maksumaksjale kui ka -kogujale.
Õigusloome
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on majanduse pika plaani põhimõtetes välja toonud mitmeid olulisi põhimõtteid seoses õigusloomega, näiteks õigusloome peab arvestama ettevõtjatega, halduskoormust tuleb hinnata ja piirata, iga õigusaktiga peab kaasas käima ettevõtlusele avalduvate mõjude hindamine ning ettevõtjaid ja ettevõtlusorganisatsioone tuleb kaasata õigusloomesse.
Koda palus ministeeriumil lisada majanduse pikka plaani mitmeid täiendavaid põhimõtteid seoses õigusloomega. Näiteks tegi koda ettepaneku tuua välja, et õigusloomes tuleb vältida igasugust ülereguleerimist. Riigi sekkumine ettevõtlusesse peab olema minimaalne nii tegevuste kui ettevõtluse osas. Lisaks tuleb õigusaktide muudatustest võimalikult pikalt ette teada anda, et ettevõtetel oleks aega muudatustega kohaneda. Koda rõhutas ka seda, et ELi õigusloomes peab Eesti rohkem seisma Eesti ettevõtluskeskkonna huvide eest ning ELi nõuded tuleb üldreeglina Eesti õigusesse üle võtta miinimumnõuetena.
Töösuhete paindlikkus
Majanduse pika plaani dokumendis on märksõnana välja toodud töötingimuste paindlikkus, kuid selle all on tegevusena välja toodud üksnes muutuvtunni kokkulepete teema. Koja hinnangul peab töösuhete paindlikkus katma oluliselt laiemat teemade ringi. Seetõttu tegi koda ettepaneku tuua selle põhimõtte all välja ka tähtajaliste töölepingute ja iganädalase puhkeaja reeglite paindlikumaks muutmine. Samuti tuleb üle vaadata tööohutuse ja tervishoiu tingimused ning tööregulatsioon peab rohkem arvestama uute töövormidega, näiteks platvormitööga.
Investeeringud
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on pannud majanduse pikas plaanis rõhu välisinvesteeringutele, kuid koja hinnangul võiks fookus olla investeeringutel laiemalt sõltumata sellest, kas see tuleb Eestist või välisriigist.
Lisaks tegi koda ettepaneku tuua investeeringuid puudutava osa juures välja ka mõte, et kohalike omavalitsuste maksutulu peab sõltuma teatud ulatuses ka nende territooriumil loodud töökohtadest. Täna on üheks investeeringuid pärssivaks teguriks see, et paljudel juhtudel ei ole omavalitsused huvitatud sellest, et nende territooriumile tuleb tootmisettevõte, sest omavalitsus saab tulu elanike elukoha järgi, kuid töökohtade loomine ei suurenda nende tulu.
Majanduse pika plaani dokumendis on ühe tegevusena välja toodud, et investoritele tuleb luua paremad võimalused Eestis pangakontode avamiseks. Koda tegi ettepaneku täiendada seda tegevust selliselt, et see kataks ka pangakontode kasutamist. Ettevõtjale peab olema selge, kus ta saab arveldada ja kus mitte või miks ei saa. Kui maksed peatatakse või hinnatakse panga poolt risk kõrgeks, siis peaks olema selge ka põhjus. Kaubandus-tööstuskoda tegi mitmeid ettepanekuid ka seoses rahapesu tõkestamise korraldusega.
Lisaks palus koda majanduse pikas plaanis rohkem rõhku panna ka regionaalsele ettevõtlusele.
Mis saab pikast plaanist edasi?
Ministeerium täiendab majanduspoliitika pika plaani dokumenti ettevõtlusorganisatsioonidelt laekunud ettepanekute alusel. Lisaks koostab ministeerium 2024. aasta tegevusplaani, kus on kirjas konkreetsemad tegevused majanduspoliitika põhimõtete rakendamiseks. Kuna kõikide tegevuste jaoks ei jätku ressurssi, siis soovitas koda keskenduda tegevusplaanis üksnes nendele tegevustele, millel on ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele kõige suurem positiivne mõju. Tegevusplaan valmib veebruari lõpus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud pikaajalise Eesti majanduspoliitika plaaniga saab lähemalt tutvuda siin.
