Selgituseks neile, kes asja ei tunne: käibemaksukohusluse piirmäärast suurema käibe puhul peab ettevõte hakkama hinnale lisama käibemaksu. Ehk ettevõtte, mille kogukäive on aastas jõudnud piirini, kust järgmise müügiga ületatakse 16 000 euro piir, peab pöörduma maksuametisse, võtma end arvele käibemaksukohustuslasena ja edaspidi lisama hinnale 20% ning tasuma käibemaksu.
Hinna tõstmine on probleemiks neile ettevõtteile, kes müüvad oma kaupa eraisikutele. Viimased on hindade osas oluliselt tundlikumad kui ettevõtjad. Lihtsalt seetõttu, et käibemaksukohuslastest ettevõtjad saavad enda tasutud käibemaksu nii-öelda maha arvata, seega neil pole üldjuhul vahet, kas tegemist on käibemaksuga või -maksuta hinnaga.
Muidugi võib ka eraisikule müüdava kauba-teenuse lõpphinda tõsta vähem või üldse mitte, kuid see tähendab, et ettevõtja kulude poolele lisandub käibemaks. See võib tähendada, et ots-otsaga väljatulek läheb keerulisemaks, kui mitte võimatuks. Hinda tõstes võib kasvav ja edukas ettevõte kaotada kliente neile, kes suudavad oma käivet hoida 16 000 eurost väiksemana. See tähendab, et raskustesse jõutakse enne, kui suudetakse kliendid endale kinnistada.
Ja ärgem rääkigem sellest, et teeme meetme ja toetuse alustavale ettevõttele! Enamik ettevõtjaid ei taha toetusi, vaid arukaid reegleid, millest kinnipidamine ei ole kulukas ega koormav ning tagab konkurentide võrdse kohtlemise. Meetmeks ongi kõrgem käibemaksukohusluse piir, kusjuures selline meede, mille kasutamiseks pole vaja pabereid määrida.
Käibemaksukohustuslaseks saab muidugi registreerida ka 16 000 eurost väiksema käibe puhul, kuid see on mõttekas siis, kui ettevõtte ostab teistelt ettevõtetelt kaupu ja teenuseid, mis on käibemaksuga maksustatud. Nendeks ostudeks võivad olla tootmises kasutatavad materjalid, seadmed või teenused, mis on olulised ettevõtte toimimiseks. Kuid ettevõttel, mille kuludeks on üksnes või valdavalt tööjõukulud, pole midagi maha arvata.
16 000 euro suurune aastakäive tähendab 1333-eurost kuukäivet. See tähendab 995-eurost brutopalka ühele töötajale, mis on vähem kui praegune keskmine kuupalk. See tähendab, et ettevõttel ei ole mitte mingeid muid kulusid peale tööjõukulude, ja kasumit ei teenita. See tähendab, et ettevõte ei kasva.
Praegune käibemaksukohusluse piir sobib mikroettevõttele, mis ei soovigi kasvada, vaid mille eesmärgiks on ots-otsaga väljatuleku tagamine. Kuid ka seda ei pruugi jätkuda kauaks, sest palkade tõus viib paratamatult selleni, et ühel hetkel on 995 eurot brutona (801 eurot neto) liialt vähe.
Kui käibemaksukohustuslase piirmäär seati 16 000, oli keskmine palk nii suur, et selle 16 000 sisse mahutus üle kolme aastast brutopalka. Ehk reaalselt on käibemaksukohusluse piir jäänud tõsiselt ajale jalgu.
Kui me räägime sellest, et Eesti ettevõtted peavad oluliselt rohkem tõstma oma lisandväärtust – selle kaheks olulisemaks komponendiks on töötasu ja kasum –, siis ei peaks mikroettevõtteid, mis soovivad kasvada, takistama. Käibemaksukohusluse madal piir aga justnimelt pärsib nii ettevõtte kasvuhuvi kui ka lisandväärtuse suurendamise huvi.
Käibemaksukohusluse piirmäärad on naabermaades Eesti omast oluliselt kõrgemad: Lätis 50 000 eurot ja Leedus 45 000 eurot. Seega oleks oluline, et me seaksime ka Eesti ettevõtjaile vähemalt võrreldava kasvuvõimaluse.
Valitsus on arutanud rahandusministeeriumi analüüsi käibemaksupiirmäära tõstmise mõjude üle ning nõustunud piiri tõstmisega 25 000 euroni. Kuid võiks rohkem, 50 000 eurot oleks hädavajalik miinimum. Kas või seetõttu, et jõuda naaberriikidega võrreldavale tasemele.
Jah, käibemaksu piirmäära tõstmisega väheneb arvestuslikult maksutulu (25 000 euro puhul 2,4 miljonit eurot). Kuid piiri tõstmine suurendab ettevõtete huvi kasvada, samuti pärsib varimajandust, mistõttu reaalselt võivad maksutulud kahaneda hinnatust vähem või isegi kasvada.
Väheoluline pole seegi, et käibemaksupiiri tõstmiseks tuleb saada nõusolek Brüsselist. Ühelgi riigil pole seni selle saamisega probleeme olnud (lubatud on 100 000 eurot), kuid ehk oleks mõttekas korduvate taotluste asemel kohe pisut pikem samm võtta?
Suuremaid ettevõtteid käibemaksu piirmäära küsimus ei huvita, nagu ka neid, kes töötavad eelkõige teiste ettevõtete jaoks või kus kuludes on sisse ostetavaid kaupu ja teenuseid. Teeme ka puhtalt tööjõule toetuva äritegevuse mõnevõrra soodsamaks ja tõstame käibemaksukohusluse piiri 50 000 euroni.
