“Kohtumisel kinnisvaraettevõtjate ja –arendajatega jäi kõlama, et uute elamispindade arendamisel vaadatakse kriitilise pilguga nii asukohta, potentsiaalset sihtrühma kui ka seda, et iga ruutmeeter oleks tõesti hästi planeeritud ja maja oleks energiasäästlikum. Arendajate puhul, kelle ettevõte on loodud eesmärgiga saada maha rohkem kui ühe kortermaja ehitamisega, on selline lähenemine kindlasti jätkusuutlikum,” märgib Ero Viik, Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja.
“Välja toodi, et planeeringute kõrval, mis on elamispinna valikul alati olulised olnud, hakkavad uusarenduste puhul üha enam rolli mängima küsimused soojatagastuse lahenduste, soojustuse ja kasutatavad materjalide kohta,” nimetab Viik.
Üheks põhjuseks energiasäästlikemate korterite vaatamisel on Viigi sõnul kindlasti ka hinna-kvaliteedi suhe. “Kui maaklerite sõnul on korterite hinnad kerkinud viimase aasta jooksul järelturul keskmiselt 30% ja näiteks Tallinnas on väga raske osta korterit hinnaga alla 1000 euro ruutmeetri kohta, siis hakatakse elamispinda valides vaatama ka seda, kas sama või pisut enama raha eest ei saaks korterit, mis oleks energiasäästlikum, kõrgema energiamärgisega ja paremate tehniliste näitajatega. Kahtlemata on uue korteri makse esialgu kõrgem, kuid kui arvestada juurde kommunaalkulud, siis ei olegi vahe alati nii märkimisväärne,” sõnab Viik.
Mats Toots, Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht selgitab, et inimeste teadlikkuse kasv väljendub kokkuvõttes nõudluses, seda nii korterelamute renoveerimises kui ka uutele hoonetele esitatavates tingimustes. Sellele nõudluse kasvule peab Tootsi sõnul vastukaaluks kasvama energiasäästlikke lahendusi võimaldavate materjalide ja toodete pakkumine.
„Ehitusmaterjalide tootjatel on teema selgelt laual. Mõistagi kaasneb tootmise ümberkorraldusega alati risk, kuid tähtis on, et teema olulisust mõistetakse ja trend on tegelikult isegi mitmetahulisem. See tähendab, et käimas on nii tootearendus energiasäästu suurendavate toodete kliendile pakkumiseks kui ka ettevõtjate endi tootmises, et vähendada tootmise kulusid, kasutades läbimõeldumaid ja energiasäästlikumaid lahendusi,“ selgitab Toots.
