Riikliku riskihinnangu protsess hõlmab suurt andmeanalüüsi 2020-2024 aastate kohta ning selle koostamisel osaleb enam kui 100 valdkonna spetsialisti erinevatest ministeeriumitest ja valitusasutustest.
„Tavaliselt koostatakse riskihinnang iga nelja-viie aasta tagant. Eelmise riikliku riskihinnangu aruanne koostati 2021. aastal, tuginedes 2016-2019 aastate andmetele. Nii finantssektor kui ka järelevalveasutused vajavad ajakohast riskihinnangut, et oma sihte võitluses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks paremini seada,“ selgitas rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik.
Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega on tulemuslik, kui ressursid suunatakse õigesse kohta. Seetõttu tuleb valdkonna riskid hinnata ennetavalt ja riskihinnanguid regulaarselt ajakohastada. Riskihinnangu abil analüüsitakse asjaolusid ja olukordi, mis vajavad parendustegevusi riiklikul tasemel ning rohkem ressurssi riskide ennetamiseks erasektori ettevõtjatelt. Samuti sõelutakse välja need tegevused, kuhu täiendavate ressursside suunamine ei ole enam põhjendatud ja otstarbekas.
Riikliku riskihinnangu koostamises osalevad Eesti uurimis- ja järelevalveasutused, rahandusministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium ning siseministeerium. Analüüsi koostamisel kasutatakse Maailmapanga (World Bank) tunnustatud metoodikat rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamisel. Maailmapank viib käesoleval aastal läbi oma metoodika tutvustamiseks ja Eestile sobivaks kohandamiseks mitmeid koolitusi.
„Samuti hindame esmakordselt massihävitusrelvade leviku takistamise riske, milleks kasutame Royal United Services Institute (RUSI) metoodikat. Oleme liitunud RUSI võrgustikuga ning RUSI aitab meid ka koolituste ja oskusteabega kogu protsessi jooksul," lisas Osanik.
Lõpparuanne on plaanis valmis saada 2025. aasta suveks.
